22.06

Kaks nädalat Paraguays on möödunud nagu linnutiivul. Kuigi unenägudes olen ma tavaliselt ikka veel Eestis või lennukis teel siia. Hetkel on mul kõige suurem probleem hispaania keele õppimine. See edeneb ikka väga halvasti. Janine õpetab mulle iga päev uusi väljendeid ja olen üritanud ka youtube-i videode abil õppida. Eelmisel nädalal lõppesid ka keeletunnid YFU-ga. Neljapäeval käisime jälle linnas jalutamas. See oli ikka küllaltki ekstreemne, õnneks olime me suure grupiga ja ma sain ka veidi pilte teha. Tänavad olid täis inimesi kes müüsid absoluutselt kõike. DVD-sid, ajakirju, sokke, puuvilju, riideid jne... Nägin naist kes oma beebit rinnaga toitis keset tänavat. Rongijaamas elasid inimesed telkides, mõned inimesed olid lihtsalt hunniku riietega tee ääres. ühel pere juures elasid ka kassipojad. Sõitsime bussiga, mis on üldiselt vahetusõpilastele vägagi mittesoovitatav kuna seal liigub palju vargaid. Bussipeatusi Asuncionis enamasti ei ole, kui tahad bussipeale minna pead lihtsalt lehvitama ja kui tahad bussist maha minna siis tõmbad nöörist või lihtsalt hüppad välja sest mõnikord on uksed lahti sõidu ajal. Lisaks sõidavad bussid vahel omavahel võidu niiet bussipealt maha saamine pole alati võimalik. Bussis tihti inimesed müüvad asju või laulavad et raha teenida. Ma nägin ühte pimedat naist kes tuli bussi oma perega ja naine laulis ning ülejäänud pere kerjas inimestelt raha. Hiljem käisime kohvikus ja sõime erinevaid Paraguay suupisteid.
Nädalavahetusel kohtusin oma host-isa ja host-ema sugulastega. Laupäval käisime mu host-isa vanematel külas, nad elavad meist umbes 300 meetri kaugusel. Mind võeti vastu nagu pereliiget Seal sõime ja käisime jäätist ostmas ning istusime niisama. Neil oli ka kaks väga armsat koera. Kui koju tulime käisin esimest korda üksi õues. Otsustasin minna jäätist ostma. Jäätisepood on meie majast umbes 700 meetri kaugusel aga ma olin seal ainult ühe korra varem jalgsi käinud ning ma eksisin 3 korda ära. Küsisin poodidest abi aga see polnud väga hea mõte kuna keegi ei rääkinud inglise keelt ja poemüüjad tahtsid mind jäätisepoeni ära saata kuigi ma tahtsin üksi minna. Jäätisepoes saad öelda kui palju sa jäätist tahad ning mis maitseid ja siis pannakse sulle topsikusse erinevaid sorte. Ma ostsin ühe kilo piparmündi ja dulce de lechega. Kilo jäätist maksab 32 000 ehk siis umbes 5 eurot. Pühapäeval läksime külla mu host-ema õele kes elab meie maamaja lähedal. Valmistasime Laraga Brasiilia maiustust mis koosneb võist, kondenspiimast ja kakaost. Hiljem sõime, teised sõid grillliha ja grillitud kanasüdameid ning mina sõin ''tahket suppi'' mis koosnes maisist, sibulast, munast ja vist juustust aga kindel pole. Hiljem sõime maasikaid vahukoore ja jäätisega. Janini nõbu Manu (kes mulle Paraguays pere leidis) lubas mind viia mäkke ronima. Ma olin väga väga rõõmus sest ma pole Paraguay loodust peaaegu üldse näinud. Mingi paari tunni pärast läksimegi Janini ja tema kahe sugulasega, Manu ja Tiagoga vist, (päris täpselt nimesid ei mäleta :D) mäest üles ronima. Janine ja Manu andsid alla umbes 50 meetri pärast aga Tiago ronis edasi ja ma otsustasin kaasa minna. Ronisime täiesti lõppu välja ja jõime mäetipus terere-d. Tagasitulles näitas Tiago mulle trummipulgaga (puuoksaga) ühte trikki mida ma nüüd harjutan ja kui Eestisse tagasi tulen siis olen rohkem profiloom kui Krissu ja Stina ja Helen. Pärast seda läksime tuppa, ma jõin kohvi jäätisega ja mul oli esimest korda siinoleku jooksul kõht täis. Mul on mingi toitumishäire tekkinud vist, ma koguaeg söön. Vaatasin raamatut Vincent van Gogh-i eluloost ja maalidest. See oli inglise keeles ja sain natuke lugeda ka. õhtul koju minnes nägime tee ääres väikest maasikafestivali, kuna on maasikahooaeg müüakse palju maasikaid ja maasikamahla ning lettide juures kuulasid inimesed suurte kõlaritega muusikat ja tantsisid ja rääkisid juttu. Koju jõudes käisin pesemas ning vahetasin riided, et minna Janini onu, tädi ja nõbu sünnipäevale. Sünnipäev toimus mu host-isa vanemate kodus. Seal sõime ja ma sõin kolme erinevat sorti torte. Kell 23 vist tulime koju, Pauli tuli ka meiega. Nad jäid Janiniga veel üles, ma läksin kohe magama. Hommikul ärkasin ma esimesena nagu ikka ja läksin sõin hommikusööki ja vaatasin telekat. Ma ärkan tavaliselt kell 9 ja ülejäänud pere 11 või 12. Hiljem vaatasin filme Pauli ja Janiniga ning rääkisin Krissu, Stina, Marta, Meeli ja YFU vabatahtliku Manueliga. Skypesin Stinaga et kuulda positivuse muljeid. Sõin ära kaks kausitäit puuviljasalatit ja tegin omale spagette juustu ja tomatiga. Täna käisin hommikul supermarketis Lili ja Sergioga ja hiljem politseis, et dokumente korda ajada. Politseimaja oli küllaltki teistsugune. Neil polnud arvutit, vähemalt mina ei näinud. Keegi ei saanud päris täpselt aru mis dokumente neil minu käest vaja saada on. Ja nüüd ma pean uuesti minema kahe tunnistajaga. Homme vist läheme Expo-le, kus näidatakse Paraguay põllumajandust ja loomi jne...