Jõulud

Minu jaoks algasid jõulud 23. detsembril kui me lõpuks tube kaunistama hakkasime. Teistes kodudes olid juba novembri algusest saadik jõulukaunistused väljas aga meie kaunistused olid kõrgel ja meil polnud redelit et neid kätte saada. Niisiis 23. detsembril organiseeriti kuskilt redel ja me panime mu elu esimese plastikkuuse üles. Ja kaunistasime selle valgete kuuseehetega ja paljude tuledega. Kuuse alla pandi beebi-Jeesuse ja kolme kuninga ja Maria ja preestri ja kitsekeste kujud. Ma võtsin tädi Karini küpsetatud piparkoogid ka üles korrusele kaasa ja kõigile maitsesid need nii väga. Kuulasime jõululaule niiet natuke tuli isegi jõulutunne. 24. detsembri hommikul hakkas host-ema kohe varakult kalkunit küpsetama ja meie Janiniga otsisime jõululaule. Kui Janine ja host-isa läksid poodidesse skypesin Eesti perega. Koduigatsus tuli peale küll. Aga siis otsustasin minna Patyle külla ja talle kingituse ära viia. Talle meeldis kõige rohkem vist vegan kirju koer kuhu sisse ma Eestist saadetud marmelaadi ka panin ja igasuguseid pähkleid. Koju jõudes oli õues juba üsna pime ja kuna meil on toas lambipirn läbi tõime siia jõulutuled ja see ka tekitas jõulutunnet. Lahendasin tädi Karini saadetud ristsõnu kuni lõpuks kell 10 läksime vanavanemate juurde. Seal sõime õhtust, põhiline oli kalkun aga laual olid ka makaronid, oasalat, paprika-juustusalat, kartulid majoneesiga (kartulisalat?). Siis kui kell sai 12 soovisid kõik kõigile häid jõule ja tegid need kaks põsemusi mis tervitadeski. Seejärel jagati kingitused laiali. Ma sain endale oma nimega terere termo!!! Ning veel 2 pluusi ja nike sokid ja joogipudeli ja kommikarbi. Lasti ka mingeid rakketide sarnaseid asju. Hiljem sõime magustoitu, mingit saiapudingutarretist vanilli-ploomikastmega, jäätist ning magusat saia puuvilja- ja rosinatükkidega.

Kingituste kohta ma ütlen seda et üldiselt siin ei panda pakki igasuguseid erinevaid asju nagu Eestis. Maiustusi pakki ei lisata. Paljud ostavad kõik kingid ühest ja samast poest ning poes pakitakse kink firma logoga kinkekotti.

fotod

Need pildid on tehtud ühel päeval kui ma Paty ja Sofia ja veel mõne nende sõbraga Mariscal Lopeze kaubanduskeskuses käisin. Kaubamaja ees oli Heinekeni pudelitest jõulupuu. Ja parklas oli laat kus igasugused poed oma kaupa müüsid. Ja üks mees müüs kaktuseid ja muid taimi seal. Ning ma ei suutnud kiusatusele vastu panna ja ostsin aloe omale. Ja Paty ostis kaktuse. See maksis õnneks ainult 1.50 eurot, aga meil pole siin korteris ühtegi lemmiklooma ega taime.

Ühel õhtul oli meil mõlemal Patyga igav. Niisiis saime kokku ja läksime kohvikusse kohvi jooma. Ja pärast küpsetasin oma pärmitaignast Paty abiga kaneelirulle mis tulid superhead hoolimata kogu segadusest mis ma köögis tekitada suutsin.

Mina ja Imagine Dragonsi fännid

Aa ja siis me käisime Tribute to Arctic Monkeyse kontserdil Paty ja Sarah’ga mingis uues baaris. Seal oli hullult hea ja odav pitsa.

Käisime maja ehitamas

Tegime Patyga maailma parima vegankoogi

Küpsetasime Liliga piparkooke

ME KÄISIME SALAMANDRA KONTSERDIL!!!! Mu lemmikbänd siin. Ja ennem ootasime me mingi 3 tundi autot ja sõime igavusest kilo porgandeid ära. Sellepärast mul nii suur kõht ongi sellel ühel pildil, raske oli liikuda lausa.

Ja ma sain perelt paki ja tädi Karini perelt paki!! Jõulutunne tuli lausa, lisaks oskasid mõlemad saata just selliseid asju mis mind kõige rõõmsamaks teevad.

Liinotška mul tuleb koguaeg meelde et tänu sulle ma üldse olen siin sest ma poleks iialgi hakanud seda YFU asja ajama kui sa poleks mulle öelnud et saadame ankeedid ja vaatame mis saab. Ja ma igatsen sind nii väga :( 

Mercado 4

Minu üks kõige lemmikumaid kohti Paraguays on Mercado 4. Alates sellest päevast kui ma nägin filmi "7 cajas" muutun ma üliemotsionaalseks juba kuuldes lause sees väljendit "mercado cuatro".
Mercado 4 on suur market Asuncioni linnas. Ja suure all mõtlen ma ikka hiigelsuurt. Otseselt algust ega lõppu sellel ei ole. Lihtsalt tänavaäärsed müügiletid hakkavad üha tihedamalt koos paiknema kuni lõpuks on kõik üksteise küljes kinni. Esimestes lettides müüakse üldiselt sööki, burgereid ja grill-liha ning karastusjooke. Market koosneb mitmest vahekäigust mis on väga risti-rästi ja lisaks õueoasale on olemas ka poed päriskatusega. Üldiselt on riidemüüjad ühes kohas, lihamüüjad teises, tehnika kolmandas, puuviljad neljandas jne... Õuesolevate vahekäikude kohal on paksust kilest liiga madal "lagi". Osade kohtade peal on see nii madal et mul pole võimalik normaalselt püsti kõndida. Üldiselt on Mercado alati palav. Kui täna näiteks oli õues varjus 32° siis mercado oli veel topeltpalav. Lisaks on see ALATI ülerahvastatud. Paljud müüvad millegile muule mõeldud vahekäikudes liha ja kala ja need haisevad selle palavuse tõttu jubedalt ja kärbsed on liha kallal alati, puuviljade kallal ka ja siis müüjad mingi veidra harjaga ajavad neid minema.
Mis mulle üldse ei meeldi on see, et igast müüjast mööda minnes nad ütlevad et "preili, küsi julgelt!", või "küsi julgelt, mami (mul pole õrna aimu ka mida see tähendab)". Absoluutselt kõik. Ja kui sa midagi vaatama jääd siis nad küsivad "mida sa otsid? Küsi julgesti!" ja siis pakuvad oma asju ja ütlevad hindu ja täidavad su aju oma jutuga nii ära et isegi kui sa hispaania keelest väga palju aru ei saa siis ikkagi sa ei kuule oma mõtteid ja mõistad mida nad sulle räägivad.
Vahekäigud on kõik väga kitsad ja inimesed nügivad sul seljas ja väga tüütu on see kõik.
Aga miks mulle see nii väga meeldib on see, et see on midagi täiesti erinevat. Midagi mida ma olen telekas ainult näinud. Lisaks on see palju odavam kui poed. Kuna see asub mu kodust 4km kaugusel olen ma sinna jalutanud et natuke trenni teha. Ma lisan siia pilte ka, need kus mind ennast peal pole on netist võetud.

Mida mina igatsen?

Kuna kätte on jõudnud jõuluaeg mis pole küll enam nii raske kui september ja oktoober olid siis ikkagi kuuldes kuidas Eestis on lumi maas tuleb igatsus peale. Lisaks eile õhtul kirjutasin Kerlile sünnipäevaõnnitlust ja paratamatult liikus mõte kodule tagasi ning hakkasin mõtlema asjadele mida ma igatsen. Ja ma ei hakka siin mainima inimesi sest ilmselgelt igatsen ma teid kõiki väga palju.
1) Ma igatsen kooli. Sest üksi õppida ei ole sama mis koos klassiga õppida. Ja koolis sai alati nalja. Ja tundsin kuidas ma targemaks sain iga päev. Siin ma koolis küll saan ka targemaks natuke aga minu Eesti kool on ikkagi mu kõige lemmikum.
2) Eesti sööke. Kohupiima, hapukoort, kartuleid, šokolaadi... Emme tehtud sööke ja koolitoitu.
3) Vabadust!!!!!!! Ma mõtlen vabadust koolist koju jalutada ja rattaga sõitma minna ja bussiga linnast koju tulla ja sõpradega kokku saada ilma pika planeerimise ja lubaküsimiseta.
4) Puhast loodust. Paraguay loodus on ilus aga nii palju prügi on igalpool.
5) Seda et ma saan tänaval rahulikult kõndida ilma et keegi mulle vilistaks või signaali laseks või mulle teada annaks et ma blond olen.
6) Merd ja jõgesid mida inimesed pole ära saastanud. Mitte et ma hullult ujuda siin tahaks aga kole on vaadata kuidas jõevesi prügi täis on ja silda ületades hingata ei saa.
7) Toitumisreegleid. Eestis on head reeglid nagu "Coca-cola on tervisele halb" "naturaalne vahukoor mõõdukates kogustes ei tee paksuks" "šokolaad on parem kui krõpsud" "hommikul tuleb korralikult süüa" "õhtul peale kuute pole hea süüa". Sest siin juuakse Coca-cola zerot koguaeg. Õhtusöök meie kodus on pool 9. Lõunasöök kell 12. Ja mulle on tehtud märkusi et ma toitun halvasti ja lähen paksuks, sest "sa jood õhtul kakaod!!!" "Sa jood kohvi koorega!!!" "Sa sööd peale juustupiruka söömist ananassi!!!" "Sa jood pitsa kõrvale kakaod!!!" (Ebatervislik on kakao, mitte pitsa) "Arbuusi süües ei tohi vett peale juua!!" "Hommikuks ei sööda köögiviljapirukat!!!" Aga ma tean et Eestlased söövad paremini sest ma olen siin 7 kilo juurde võtnud.
8) Seda et inimesed on võimelised ilma telefonita elama. Minuarust näitab see austust teise inimese vastu et sa temaga koos olles oma telefoniga ei mängi ja ei räägi oma teiste sõpradega. Kui ma Eestis olin tundus mulle et olukord on halb aga siin on mitu korda halvem.
9) Seda et kodutöid tehakse ise. Mul ei ole meie siinse koduabilise vastu midagi, ta on väga väga tore inimene. Aga ma igatsen nõude pesemist ja söögitegemist ja koristamist.
10) Seda et ma sain helistada. Kui midagi juhtus või kui igav oli. Siin ei helistata, siin saadetakse sõnum.
11) Ohutuid putukaid. Siin on hiidliblikad kes su naha alla munevad ja mürgised ussikesed ja sisalikud ja prussakad ja moskiitod jne jne jne ja ma poleks iial arvanud et ma liblikaid kartma hakkan.
12) Jalutamist!!!!!! Ma polnud Eestis eriline kõndimise sõber aga siin ma tunnen ennast sportlasena sest pole palju inimesi kes viitsivad tund aega jalutada et kesklinna jõuda. Aitäh Patyle sest ta on my best good friend ja viitsib minuga jalutada.
Ma lisan siia alla suvalisi pilte tõestuseks et ma veel Paraguays olen. Pildid on Paty ja Janini ja Viviana tehtud.