Laura vahetusaasta Paraguays: Koolist

Kuna mul on juba rutiin sisse kulunud kirjutan ma seekord oma koolist. Ma käin koolis nimega Colegio Internacional. Kool kannab seda nime vist sellepärast et õpetatakse väga palju inglise keelt. Muidugi on koolis ka üsna palj
u vahetusõpilasi ja vahetusaastalt tagasi tulnud õpilasi.
Kool algab igal hommikul kell 7.20. Peale seda kellaaega ei saa õpilased enam kooli väravatest välja ega sisse liikuda ilma loata. Kogu kooli territooriumi ümber on väravad ning ühest hoonest teise liikumiseks saab kasutada silda. Kõik tunnid toimuvad ühes klassis, väljaarvatud arvutiõpetus ja kehaline kasvatus. Vahel käime ka keemia tunni ajal laboris katseid tegemas. Vahetunde iga tunni järel küll pole aga õpetajatel kulub klassi jõudmiseks ja tunni alustamiseks alati vähemalt 15 minutit.
Tundide kohta ma võin öelda nii palju et Eesti õpilased on ikka väga töökad ja tublid. Siin on punktisüsteem, iga tunnis kaasatehtud töö eest saavad õpilased protsessipunkte. Vahel on võimalus ka lisapunktideks. Kuid minuarvates ei huvita siinseid õpilasi nende punktid väga ja paljud ei vaevu isegi tahvlilt teksti maha kirjutama ning lepivad "negatiivsega". Kui õpilasel on mitu negatiivset ei tohi ta ühel päeval kooli tulla. Colegio Internacional on üks Asuncioni parimaid koole kuid mingit auahnust ma küll märganud pole ja ega õpetajad eriti õpilasi ei kiida ka.
Lisaks on kogu linnas suur varastamiskultuur, lapsi õpetatakse oma asju väga hoolikalt valvama, sest kui keegi midagi ära varastab oled sa ise selles süüdi. Näiteks koolis ei tohi oma pastakat lauale jätta sest lihtsalt tagasitulles seda enam alles ei ole. See juhtus minuga 5 korda ennem kui klassiõde ütles mulle et kui ma näen kuskil pastakat mis võib olla minu oma pean ma selle ruttu lihtsalt ära napsama. Ma üritan nüüd oma asju mitte lauale jätta. Lisaks ei tohi telefoni jätta klassi kuna kui sul on klahvilukk peal võib keegi "nalja" teha ja helistada politseisse ja teha pommiähvarduse vms. Ja loomulikult jääb telefoni omanik süüdi kuna ise ta oli hooletu...

Lõunapausid kestavad siin 40 minutit. Paljud õpilased võtavad kodust söögi kaasa kuid mina söön tavaliselt söökla toitu. Valikus on üle 30 toidu. Umbes pooled ei sisalda liha. Mu lemmiksöök on spinati-juustu täidisega rullid ja riis oasalatiga. Tavaliselt ma alati küsin kokalt "es con carne?" (Kas see on lihaga?) ja reedel ta juba ütles ise mulle kui ma mingit toitu vaatasin "es con pollo" (see on kanaga). Paraguays süüakse väga palju pastat ja juustu ja erinevate täidistega soolaseid pirukaid. Eesti toit on kindlasti tervislikum. Lisaks valmistatakse pasta ja riis alati ilma soolata ja kõik lisavad enda maitse järgi soola. Janini sõbrannadel kellega ma ühes lauas söön on alati topsitäis soola kaasas ja alati keegi teine kallab kogu soola igavusest oma taldrikusse ja hakkab seda noaga "hakkima" mis on minuarvates väga veider toidu raiskamine. Peale söömist jäetakse taldrikud lauale ja keegi töötajatest koristab need ära. Õuelaudade juures on väga palju tuvisid kes peale inimeste lahkumist laudadelt ja taldrikutelt toidujäänuseid söövad.

Minu kool on üks vähestest kus pole koolivormi. Kehalise kasvatuse tundides ainult peame me kõik kandma koolilogoga T-särki ja punaseid dressipükse. Koolis pole lubatud kanda seelikuid, kleite ja lühikesi pükse. Õnneks on klassiruumid alati külmad, ka siis kui õues on 37 kraadi.
Aa ja nooremad õpilased käivad koolis väikse reisikohvriga.
Ja meil on kooli juures koolibrid!!!!!
Üldiselt mulle küll meeldib siin koolis ka aga Eesti koolid, Pärnu-Jaagupi gümnaasium eriti on paremad. Mulle meeldivad töökad inimesed :D
Aga hea on see et ma sain inglisekeelses kirjanduse eksamis maksimumpunktid ja hispaaniakeelses teaduse eksamis (geenitehnoloogia) 6 punkti 13-st mis oli üsna keskmine tulemus klassis ja ma ausalt ei osanud selleks õppida kuna klassijuhataja jaoks olen ma vist läbipaistev ja ei vaja eksamite kuupäevasid.
Olge kõik tublid, tervitan kõiki oma koolikaaslasi ja õpetajaid! :)

Mu klass