Draama ehk Safari

Paraguays on koolis kombeks korraldada sellist üritust nagu "Safari". Lõpuklass annab teistele klassidele ülesanded mida teha ja see klass kes kõige rohkem punkte saab on võitnud. Ülesanneteks on erinevad naljakad asjad mida avalikus kohas teha ja erinevates kohtades selfied jne. See kõlab päris lõbusalt, ja peaaegu kõik teised YFUkad olid oma koolis seda teinud ja kõigile meeldis niiet ma otsustasin ka minna reede õhtul avamisele. Avamine oli selline, et igast klassist oli röövitud kolm poissi, kellele pandi kott pähe, võeti särk seljast ära ja järjest lükati kõik autosse, terve tee lõpuklassi õpilased lõid neid ja üldse kohtlesid nagu loomi. Ma sain shoki kui ma nägin seda. Siis viidi nad autoga minema ja teised pidid oma röövitud klassikaaslased üles otsima, et saada kätte nimekiri asjadest mida peab tegema. Nimekiri oli väga pikk ja sisaldas asju nagu "foto klassi kõige pikemast tüdrukust ja kõige lühemast poisist", McDonaldsis jäätise otsaette panemist ja hüüdmist "Ma olen ükssarvik!", võõra kallistamist aga ka poest ilma maksmata asjaga välja kõndimist, lennujaama "pommivööga" minemist ja karjumist "Mul on pomm!!!" ja veel igasuguseid asju. Ainus asi mida mina tegin oli foto kõige pikemast tüdrukust ja lühemast poisist. Kuna mu sõbrad osa ei võtnud oli mu igav aga ma ei hakanud ise ka omale üksi seal tegevust otsima ja läksin suht ruttu minema. Natuke kahju oli küll, sest see pidi olema kõige lõbusam sündmus. Igastahes nüüd on asi sedasi et kuna neid röövitud inimesi alandati ikka väga hullult ja tehti füüsiliselt ka haiget on see asi raadios ja lehtedes. Kuigi tegu pole kooli ametliku üritusega vaid õpilaste enda korraldatud asjaga andis siiski direktor täna telekas intervjuud. Ja see asi on nii suureks, räägitakse ka aastatetagustest ülesannetest näiteks. Ja nüüd kuna olukord koolis on nii pingeline praegu jäetakse reedene "dia de las rosas" ära :( See oli üks üritustest mida ma kõige rohkem ootasin, kuna see pidi olema väga ilus tseremoonia. Ma olen suhteliselt pettunud kogu selles safari värgis. Ma eeldasin midagi paremat. Ettevalmistusi oli tehtud ju nii palju ja korralikult, ülesandeid oli ligi 1000. Aga see alandamine ja labased ülesanded rikkusid tõesti ürituse ära.

Aga kui te tahate teada kuidas mul muidu läheb siis hästi ikka. Hetkel teeb mind kõige rõõmsamaks see, et mul on sõbranna kes elab mulle lähedal ja ma saan temaga koos koolist koju jalutada!!! Tavaliselt me korjame tee pealt sidruneid ka kaasa aga täna ma otsustasin kooli juurest arbuusi osta, sest see maksis ainult 10 000 guaranid ehk siis 1.4 eurot vms. Aga see oli selline hea ja halb mõte korraga sest see arbuus kaalus ikka päris mitu kilo ja õues oli 37 kraadi aga kuidagi suure vaevaga jõudsin ma koju sellega. 

Ja siis eelmisel laupäeval kutsuti mind pidzaamapeole. See oli ka väga lõbus, peaaegu sama nagu Eestis aga hispaaniakeelne. Sõime pitsat ja vaatasime filme ja küpsetasime koogi ja olime omegles. Mulle meeldis, sest kodune tunne tekkis kuigi ma olin esimest korda sellel sõbrannal külas. 

Koolis läheb halvasti, sest mulle ei anta hinnetelehte ja ma ei tohi eksameid teha ja õpetajad minust huvitatud pole ning seetõttu leian ma endas harva motivatsiooni et üritada ülesandeid hispaania keeles kaasa teha. Matemaatikat ja füüsikat ja inglisekeelseid aineid muidugi teen kaasa. Keemiat ka, sest nad me võtsime just sama osa mis ma Eesti kooli jaokski õppisin ja ma olin üks klassi parimaid ja sain klassivenda õpetada. Ja mu klassivennad kirjutasid mu matemaatikaülesande maha!!!! Nii kodune tunne oli kohe. Aga sotsiaalses mõttes ma ei oska öelda kuidas läheb. Mul on oma sõbrad olemas ja ma ise olen väga rahul kõigega aga mulle on inimesed öelnud et ma peaks rohkem sotsialiseeruma ja pidudel käima jne. See ilmselt on küll tõsi aga ma naudin konterte ja pidzaamapidusid ja pereüritusi palju rohkem kui pidusid kus ainult tantsitakse terve aeg. Ja üks asi millega halvasti on on mu hispaania keel. Kuna koolis mul mingit kohustust kaasa teha pole tegelen ma oma asjadega ja üritan hispaania keelt ka õppida. Aga pea kogu suhtlemine sõprade ja perega toimub inglise keeles. Väljaarvatud mõne kõige kangekaelsema ja kannatlikuma sõbraga. Mõnel päeval ma tunnen ennast väga hästi ja arvan et saan juba väga palju keelest aru, samas mõnel päeval ei jõua üldse pingutadagi et aru saada ja lülitan lihtsalt kogu kuulamise välja. Aga õnneks on mul veel mitu kuud aega õppida.

Olge teie kõik tublid :) 

Eestlased nautige Eesti jahedaid ilmasid ja Kalevi shokolaadi :) 

Olimpiadas ja valimised

Eelmisel nädalal mul tunde polnud kuna toimus koolisisene olümpia. Nädalaks ajaks jagati kõik õpilased kahte rühma, punased ja valged. Ma olin valge. Need värvid on igal aastal samad, kui sa oled valge siis sa oled kooli lõpetamiseni valge.
Olümpia algas reedel, 3. oktoobril peale kooli punaste ja valgete eraldi pidudega. Meie pidu toimus ühe lõpuklassi tüdruku kodus. Saime oma särgid seal kätte ja meil värviti näod valgeks.
Teised laulsid oma valgete tiimi laule kus umbes 30% sõnadest polnud just väga viisakad. Ma sõin tasuta krõpse ja nautisin ilusat ilma. Õhtul toimus koolis ametlik avatseremoonia aga enne seda pidid punased ja valged tänaval kokku saama ja kaklema. Kooli kõndimise ajal lasid paljud rakette ja loobiti suitsupomme. Tükk aega läks aega ennem kui punased meieni jõudsid ja kui see lõpuks juhtus põgenesid nõrganärvilised (mina näiteks) jooksuga minema. Mingi aja pärast läksime tagasi teiste juurde ja kõndisime koos koolini. Spordisaal oli ka jagatud kaheks ja me istusime oma poolele et tseremooniat vaadata. Läksime poole pealt minema et saada aulas hea koht muusikavõistlusel. Võistlejaid oli üsna palju ja kõik laulsid nii ilusasti. Punased võitsid KÕIK kategooriad muusikas. Ja kategooriaid oli vähemalt 10.
Järgmisel nädalal toimusid iga päev erinevad spordivõistlused. Enamus asju oli õues ja ma küll ei osalenud kuskil aga see 37 kraadiga terve päeva õues olemine väsitas ära ja mu päevitus on ka juba mõne kohalikuga võrreldav. Muide Paraguaylased käivad ka solaariumis. Terve nädala tohtis vanemate kirjaliku loaga kooliterritooriumilt väljas söömas käia ja me käisime 4 päeva mcDonaldsis ja ma sõin iga kord wrappi ja friikartuleid aga ma võtsin kaalus alla!!!! Pool kilo aga asi seegi... ühel päeval läksime mcDonaldsist edasi kooli õpilasesinduse kogunemisele. Üks poiss mu koolist, Alejandro, terve tee naeris selle üle kuidas inimesed mind jõllitasid ja tõlkis mulle lauseid mida mehed hüüdsid. Kogunemiselt tagasi tulles ta juba sai aru miks see on tüütu ja väsitav ja ebameeldiv.
Õhtuti toimusid koolis tantsuetendused ja teater. Ma käisin vaatamas "teatro rojo"t ehk siis punaste teatrit mis oli väga naljakas ja ülihästi lavastatud ja "baila blanco"t ehk siis valgete tantsuetendust mis oli ka väga väga super ilus ja kõik tantsisid niiii hästi, Ladina-Ameerika tantse eriti. Ma läksin tantsuetendusele üle tunni aja varem kohale koos Janiniga, sest ma arvasin et saali saab sisse. Aga ei saanud. Lisaks polnud mul piletit. Rahvusvahelise tantsu pileti sain ma kohe kui kooli jõudsin aga moodsa tantsu oma ma ei osanud kellegilt küsida. Siis nägin ma valgete juhti ja küsisin temalt piletit ja tal oli vist 2 tükki ja ta andis ühe mulle. Läksin siis tagasi oma sõprade juurde ja kõik vaatasid mind nagu mingit imeasja sest neid pileteid pidi olema võimatu saada kuskilt. Pärast Alejandro tahtis et ma oma vahetusõpilase supervõimet kasutaksin ja laseksin kellegil endale burgeri osta ja annaksin talle.
Kui me reedel ootasime et saaliuksed lahti tehakse rääkisin ma Paty ja Alejandroga juttu ja üks lõpuklassi poiss tuli rääkima minuga. Ja see oli kohutav. Sest ta oli veendunud et ma ei saa midagi hispaania keelest aru. Ja iga kord kui ma irooniaga midagi vastasin oli ta kindel et ma lihtsalt ei saanud aru. Sest kõik blondid on lollid. Ja ta ütles mulle järgmisel korral kui ta mind nägi hola Ceci!!!!!!! Kui sa mu nime ei mäleta siis ütle lihtsalt hola sa ei pea sinna järgi mingit suvalist nime ütlema sest "vahet pole kas Laura või Ceci".
Kui lõpuks see hetk kätte jõudis, et saali ukse taha oli kogunenud pikk järjekord toimus sarnane trügimine nagu "eesti otsib superataari" salvestusel. Ja kui uksed lahti tehti astuti mul jalad nii valusaks ja kõik lihtsalt lükkasid enda ees olevaid inimesi täie jõuga. Reedel peale viimast tantsu teatati ka olümpia võitja, kelleks seekord olid kahjuks punased. Aga oli väga tore nädal, hoopis midagi muud vahelduseks.
Ja tore oli näha kui osavõtlikud kõik õpilased olid.
Selle nädala lõpus toimuvad koolis uue õpilasesinduse valimised. Terve nädala on käinud kõige hullem valimispropaganda mida ma kunagi näinud olen. Koolis on 2 listi kelle vahel saab valida ja mõlemad listid jagavad vahetundide ajal tasuta toitu ja korraldavad peale kooli pidusid kellegi kodus kõigile kes tulla tahavad. Iga päev viib koolist tasuta buss peole ja õhtul kooli tagasi. Ma käisin teisipäeval ja kolmapäeval, mõlemal päeval oli renditud batuut, tasuta söögid ja joogid, kolmapäeval mängis kaks bändi ka. Väga lõbus oli tegelikult, käisin ujumas ja mängisin jalgpalli mis toimus hiiglaslikul batuudil mille peale oli visatud seepi ja vett ja kõik lihtsalt lükkasid üksteist pikali. Ja bändid olid ka väga head. Halb oli see et mind visati basseini :( just siis kui juuksed olid peaaegu ära kuivanud. Väga lõbusad peod olid muidu, lihtsalt ma ei kujuta ette mis rahad need õpilased selle peo alla panid. Sest need listi õpilased ise peavad maksma oma reklaami ja pidude eest. Aga see pole vist minu asi muretseda, ma lihtsalt naudin pidusid ja valima ma ei lähegi vist sest ma ju ei saa nende lubadustest väga aru.

Pildid on Janini tehtud :)

Tüùpilised asjad Paraguays

Aitäh kõigile kes mulle ideid andsid millest kirjutada. Kirjutan seekord listi asjadest mis on Paraguays tavalised aga minu jaoks midagi erilist
1) terere- külm jook yerba matest. Kõigil on siin oma tereré termo mis koosneb termosest jääkülma veega, joogitopsist mis on täis yerba matet ja kõrrest. Termo võetakse alati igale poole kaasa ja terered jagatakse kõigi sõpradega. Kusjuures kõik joovad samast kõrrest.
2) Chipa- chipa on maisijahust juustukukkel, mille ümbrus on krõbe aga sisemus pehme. Seda küpsetatakse ise kodus, ostetakse tänavamüüatelt või chipería-st ehk siis chipakohvikust. Üle linna kostub päevas mitu korda chipa reklaam.
3) snapchat- kõigil on snapchat
4) nike tossud. Kõik kannavad kehalise kasvatuse tundides nike tosse, isegi need kes kunagi midagi tunnis kaasa teha ei viitsi
5) crocsid on kõige populaarsemad jalanõud, kahjuks on need koolis keelatud kuna on liiga paljastavad?
6) seelikuid ja kleite tänaval kanda on ohtlik
7) "kaks meest mootorrattal" ehk kõige tõenäolisemalt kurjategijad. Kui sa oled üksi tänaval ja näed kahte meest mootorratal siis lihtsalt peida ennast ruttu ära või anna neile mida nad küsivad sest nad ei karda relva kasutada. Seda olen ma teistelt kuulnud, endal kogemusi nendega pole.
8) politsei põhiülesandeks on vist hommikuti liiklust reguleerida suurtel ristmikel. Ma ei tea miks sest valgusfoor on seal olemas.
9) paljudes linnaosades on tänavatel väikesed putkad kus on ööpäevläbi politseivalve
10) kõik inimesed liiguvad autoga sest jalakäijatele pole teid ja autojuhid ei austa jalakäijaid
11) paljud poed ja muud asutused on lukustatud koguaeg ja kui sisse tahad saada pead uksekella laskma.
12) tänavad on väikseid poode ja apteeke täis.
13) tänavatel müüakse absoluutselt kõike, müüjad koputavad autode akendele et kaupa pakkuda. Lisaks pakutakse tänaval aknapesu. Müüjad on enamasti 5-9 aastased väikesed alakaalulised mustade riiete ja näoga lapsed. Üsna masendav ja abitu tunne on neid nähes.
14) tänavad on väga katkised ja prügi täis
15) graffitit on niii palju- reklaame, palveid ja piiblitekste, sünnipäevaõnnitlusi, armastusavaldusi, bändide nimesid jne...
16) delivery- kõike on võimalik koju tellida: jäätist, ravimeid, kohvi
Ja kaup tuuakse tavaliselt kohale rolleriga
17) kõik tarbivad "light" tooteid, kuid millegipärast on siin siiski rohkem ülekaalulisi kui eestis. Ja usutakse et kakao on kahjulikum kui mingist "light" keemiapulbrist "mahl".
18) vesi- kõigil on oma veepudel koolis kaasas millest üldiselt keegi teine juua ei tohi, sest sa saad sõbraga ühest pudelist juues rohkem pisikuid kui terve klassiga samast kõrrest terered juues (?)
19) kohv on ainult nescafe lahustuv mida valmistatakse tihtu piimaga mitte veega.
20) paberid pole siin mitte A4 vaid paar cm pikemad ja laiemad.
21) inimeste käekirjad on lugematud minu jaoks
22) peale lõunasööki pestakse koolis hambaid
23) kõik teavad saksamaad ja leedut (?!?)
24) selfie tehakse umbes iga 20 minuti tagant
25) poisid kallistavad üksteist kogu aeg
26) kohtimistele jõutakse umbes üks tund peale kokkulepitud aega ja üldse kõik toimub hiljem kui plaanitud või kokku lepitud
27) majad on kõik ümbritsetud kõrge (kivist) aiaga ja mõne aia peal on okastraat ka
28) enamus maju on üksteise küljes kinni ja paljudel pole mitte mingit tagaaeda.
29) pealinnas sõidavad inimesed hobustega
30) asado- suur grillimine mille käigus süüakse ära kümneid kilosid erinevat tüüpi liha
31) igasuguste haigustega inimesi on palju. Ja osad tulevad sinuga juttu rääkima, tutvustavad ennast, küsivad küsimusi, siis näitavad enda haiget jalga vms, küsivad raha, napsavad su rahakoti ära ja jooksevad minema. Meile näitas mingi mees oma kasvajat vms aga ma kõndisin kohe minema ja õnneks teised ka ei andnud raha talle.
Järgmine postitus tuleb Paraguay loodusest aga pean selle jaoks pilte tegema palju. Aitäh kes andsid nõu millest kirjutada ja teie soovitused on veel oodatud :)

Sünnipäevad ja muud üritused

Paraguaylastele meeldib pidutseda. Niisiis on see postitus erinevat tüüpi pidude kohta kus ma käinud olen.
1) sünnipäevad. Kui nüüd aus olla pole vist olnud ühtegi nädalat kui me poleks kellegi sünnipäeval käinud. Kuna siin on kõigil koduabilised on sünnipäeva pidamine lihtne. Sugulastega peetavatel sünnipäevadel tavaliselt süüakse koos kas lõunat või asado-t ehk grillitud liha ja köögivilju.
Sõpradega sünnipäevapidudel mängitakse ping-pongi, kaarte, süüakse grill-liha ja istutakse niisama.
Midagi hoopis teisest klassist on "suured" sünnipäevapeod. Nendel pidudel on 50-150 inimest. Tavaliselt on tellitud ettekandjad ja kokk kes valmistab kohapeal burgereid. Ühel peol kus ma käisin oli renditud mitu batuuti, bassein, iga natukese aja tagant pakuti jäätist. Lisaks oli õues suuuur laud erinevate maiustustega ja peale sünnipäevalapsele laulmist võtsid kõik lapsed jooksuga riidekoti, panid sinna sisse maiustusi ja viisid selle mõnele täiskasvanule. Ma ausalt ei tea miks.
2) koolipeod. Ma olen käinud ainult ühel koolipeol aga neid toimub iga teine nädal vist. Tavaliselt on pidudel mingi teema, näiteks pidžaamapidu kuhu peab tulema pidžaamaga. Mina käisin peol nimega wildout ja sellel otseselt mingit teemat polnud. Peod algavad siin kell 10 ja toimuvad enamasti õues. Mulle meeldis selle peo puhul see et õues oli palju toole kus istuda ja juttu rääkida. Tantsimiseks oli ilma ühe seinata ruum kus olid väga vilkuvad tuled. Muusika jäi suhteliselt hästi sinna ruumi pidama ja õues oli piisavalt vaikne et rääkida ja kuulda mida teine vastab. Kõik joogid olid kuni südaööni tasuta aga ma nägin ainult mõnda inimest kes liiga palju alkoholi tarbinud oli. Sellel peol oli umbes 300 inimest aga paljud oli ka teistest koolidest.
3)  reedel käisin ma ühel väga huvitaval peol. Pidu toimus "country clubis" ja riietus oli väga pidulik. Mehed kandsid kõik valget ülikonda (ma ei tea kuidas seda täpselt nimetada) ja naised pikki kleite. Pidu toimus 16-aastaste õpilaste jaoks. Kõik tüdrukud kes tahtsid osa võtta pidid valge kleidiga kõndima koos isaga trepist alla, seejärel kõndima mööda poodiumi läbi rahva värava alt läbi ja siis koos kaaslasega lõpuni kõndima. Kui kõik olid selle läbi teinud tantsisid paarid valssi. Meie istusime lauas ja vaatasime seda ekraanilt ja plaksutasime kui tüdrukud meie kõrvalt poodiumil mööda kõndisid. Peale ametlikku osa tuli DJ ja kõik tantsisid või istusid lauas ja rääkisid juttu. Ma ei tea kuidas on võimalik nende pikkade kleitidega tantsida... kontsakingad muidugi vahetati crocside või toasusside või baleriinade vastu välja. Pidu oli väga tore aga me olime seal 22.00-04.00 ja ma olin lõpuks nii väsinud.
4) kontserdid!!!! Ma pole kindel kas kontsert on pidu aga mulle kohutavalt meeldivad kontserdid. Ma olen käinud siiani ainult ühel kontserdil. See toimus baaris nimega Gales. Me jõudsime kell 8.30 mis oli umbes 2 tundi liiga vara. Niisiis tellisime me pitsa ja mina tellisin omale mahla ning Patty vee.
Mingi hetk tuli üks punkarivälimusega täiesti võõras tüdruk meie juurde ja kutsus meid enda juurde peole. Muidugi me ei läinud :D baaris joonistasid 4 inimest portreesid. Portree maksis 5 eurot ja ma lasin endast teha vesivärvidega rohelistes toonides portree.
Kell 22.30 tuli esimene bänd lavale. Meie kuulasime ära kolm bändi. Kõik mängisid rock-muusikat ja Paraguay on mingi rock-riik vist. Nii paljud kuulavad head muusikat ja baarides mängivad koguaeg rock-bändid. Peale Patty sõbra bändi esinemist tegin ma oma lemmiku kitarristiga pilti ka. Ma väga loodan et ma saan hakata rohkem kontsertidel käima kuna see oli ausalt üks mu lemmikuid üritusi siiani
5) sõprade juures istumised. Küllaltki sarnased eesti omadele. Ainus vahe on vist see et kõik peavad endale oma toidu tellima.

Okei see erinevate pidude list ei tulnud väga pikk. Ma kindlasti unustasin midagi millest ma kindlasti kirjutada tahtsin.. aga ma lisan natuke pilte siia

Maiustuste laud sünnipäeval

Country clubi pidu ja enne pidu tehtud pilt

Mu lemmik kitarrist 

Koolist

Kuna mul on juba rutiin sisse kulunud kirjutan ma seekord oma koolist. Ma käin koolis nimega Colegio Internacional. Kool kannab seda nime vist sellepärast et õpetatakse väga palju inglise keelt. Muidugi on koolis ka üsna palj
u vahetusõpilasi ja vahetusaastalt tagasi tulnud õpilasi.
Kool algab igal hommikul kell 7.20. Peale seda kellaaega ei saa õpilased enam kooli väravatest välja ega sisse liikuda ilma loata. Kogu kooli territooriumi ümber on väravad ning ühest hoonest teise liikumiseks saab kasutada silda. Kõik tunnid toimuvad ühes klassis, väljaarvatud arvutiõpetus ja kehaline kasvatus. Vahel käime ka keemia tunni ajal laboris katseid tegemas. Vahetunde iga tunni järel küll pole aga õpetajatel kulub klassi jõudmiseks ja tunni alustamiseks alati vähemalt 15 minutit.
Tundide kohta ma võin öelda nii palju et Eesti õpilased on ikka väga töökad ja tublid. Siin on punktisüsteem, iga tunnis kaasatehtud töö eest saavad õpilased protsessipunkte. Vahel on võimalus ka lisapunktideks. Kuid minuarvates ei huvita siinseid õpilasi nende punktid väga ja paljud ei vaevu isegi tahvlilt teksti maha kirjutama ning lepivad "negatiivsega". Kui õpilasel on mitu negatiivset ei tohi ta ühel päeval kooli tulla. Colegio Internacional on üks Asuncioni parimaid koole kuid mingit auahnust ma küll märganud pole ja ega õpetajad eriti õpilasi ei kiida ka.
Lisaks on kogu linnas suur varastamiskultuur, lapsi õpetatakse oma asju väga hoolikalt valvama, sest kui keegi midagi ära varastab oled sa ise selles süüdi. Näiteks koolis ei tohi oma pastakat lauale jätta sest lihtsalt tagasitulles seda enam alles ei ole. See juhtus minuga 5 korda ennem kui klassiõde ütles mulle et kui ma näen kuskil pastakat mis võib olla minu oma pean ma selle ruttu lihtsalt ära napsama. Ma üritan nüüd oma asju mitte lauale jätta. Lisaks ei tohi telefoni jätta klassi kuna kui sul on klahvilukk peal võib keegi "nalja" teha ja helistada politseisse ja teha pommiähvarduse vms. Ja loomulikult jääb telefoni omanik süüdi kuna ise ta oli hooletu...

Lõunapausid kestavad siin 40 minutit. Paljud õpilased võtavad kodust söögi kaasa kuid mina söön tavaliselt söökla toitu. Valikus on üle 30 toidu. Umbes pooled ei sisalda liha. Mu lemmiksöök on spinati-juustu täidisega rullid ja riis oasalatiga. Tavaliselt ma alati küsin kokalt "es con carne?" (Kas see on lihaga?) ja reedel ta juba ütles ise mulle kui ma mingit toitu vaatasin "es con pollo" (see on kanaga). Paraguays süüakse väga palju pastat ja juustu ja erinevate täidistega soolaseid pirukaid. Eesti toit on kindlasti tervislikum. Lisaks valmistatakse pasta ja riis alati ilma soolata ja kõik lisavad enda maitse järgi soola. Janini sõbrannadel kellega ma ühes lauas söön on alati topsitäis soola kaasas ja alati keegi teine kallab kogu soola igavusest oma taldrikusse ja hakkab seda noaga "hakkima" mis on minuarvates väga veider toidu raiskamine. Peale söömist jäetakse taldrikud lauale ja keegi töötajatest koristab need ära. Õuelaudade juures on väga palju tuvisid kes peale inimeste lahkumist laudadelt ja taldrikutelt toidujäänuseid söövad.

Minu kool on üks vähestest kus pole koolivormi. Kehalise kasvatuse tundides ainult peame me kõik kandma koolilogoga T-särki ja punaseid dressipükse. Koolis pole lubatud kanda seelikuid, kleite ja lühikesi pükse. Õnneks on klassiruumid alati külmad, ka siis kui õues on 37 kraadi.
Aa ja nooremad õpilased käivad koolis väikse reisikohvriga.
Ja meil on kooli juures koolibrid!!!!!
Üldiselt mulle küll meeldib siin koolis ka aga Eesti koolid, Pärnu-Jaagupi gümnaasium eriti on paremad. Mulle meeldivad töökad inimesed :D
Aga hea on see et ma sain inglisekeelses kirjanduse eksamis maksimumpunktid ja hispaaniakeelses teaduse eksamis (geenitehnoloogia) 6 punkti 13-st mis oli üsna keskmine tulemus klassis ja ma ausalt ei osanud selleks õppida kuna klassijuhataja jaoks olen ma vist läbipaistev ja ei vaja eksamite kuupäevasid.
Olge kõik tublid, tervitan kõiki oma koolikaaslasi ja õpetajaid! :)

Mu klass

Päeva lõpus on põrand selline

Väga veider puu kooliaias

Koolimaja väljast

osad õpilased söövad seal lõunat

meil oli eile torm :) 

Peaaegu kuu eelmisest postitusest

Reede õhtul (1.08) plaanisime minna Janine sõbranna perele külla, kuna nad on peretuttavad. Kahjuks aga oli Katia (mu host-ema) isa tervis väga halb ning Katia ja Tito (mu host-isa) käisid teda haiglas vaatamas. Laupäeval sõitsid Katia ja Tito Argentiinasse Buenos Airesesse, me jäime Janinega koju. Läksime sugulaste juurde lõunat sööma. Sain teada, et üks väike Janine nõbu oli mulle eelmiseks nädalavahetuseks Eesti lipu joonistanud aga kahjuks me ei käinud siis seal. Kogu pere oli minuga niiii tore ja ma olen nii rõõmus et mind nii hästi vastu võetakse alati. Koju jõudes vaatasime filme ja sõin puuviljasalatit vahukoorega. Siin müüakse vahukoort 1-liitristes kilepakkides ja vahukoor on 40%-ne. õhtul jõudis ka Katia ema siia. Me tellisime empanadasid õhtusöögiks. Hiljem tuli siia Janine onu ja ma läksin üles korrusele et endale teed teha ja temaga natuke suhelda. Pühapäeva hommikul magasin kõvasti kauem kui tavaliselt, ärkasin kell 11 nagu Janinegi. Kella 1 ajal läksime Janine, Janine onu ja Janine vanaemaga ühte restorani et sealt sööki kaasa osta ja seejärel Janine vanaema juurde sööma. Seekord oli seal veel rohkem inimesi kui muidu ja kõik olid väga-väga toredad. Janine vana-vanaema tõi mulle ekstra salatilehti ja tomatit ja paprikat. Rääkisin Janine kahe nõbuga juttu kellest üks käib minu koolis ja teine lõpetas sama kooli aasta või kaks aastat tagasi. Hiljem pidi Janine'i onu minu ja Janine koju viima kuid poole tee peal sai ta kõne, et ta peaks haiglasse minema. Mul oli väga kahju sest ta kuulas autos head muusikat ja me pidime hiljem parki jooksma minema. Ta viis meid vanaema juurde tagasi ja sealt läksime koos vanaema ja kahe väikese poisiga Alejandro ja Guampiga kõigepealt apteeki, siis supermarketisse, ja seejärel koju. Kodus sõime popkorni ja tegin endale ning vanaemale kohvi. Poistel olid väikesed binoklid kaasas millega me rõdult naabreid luurasime. Varsti pidi vanaema haiglasse minema ning Janine tädi ning Santiago (Janini nõbu) tulid meile appi lapsi hoidma. Vaatasime Frozenit. Millalgi ma tõin endale õuna ja vaatasin filmi ning sõin seda ja siis Alejandro tuli minu juurde, näitas õuna peale, võttis mu õuna endale ja hakkas sööma seda :D Tellisime pitsat ka ja ma pidin Alejandrol aitama käed ära pesta. Ma võtsin ta sülle ja tõstsin kraanikausi juurde aga ta hakkas nõudepesusvammiga mängima ja ma ei osanud midagi teha ka sest ta oli kohutavalt raske. Ja siis Santiago tuli ja naeris mu üle ja ma hakkasin ise ka naerma ja me naersime umbes minut aega ja siis ta võttis Alejandro endale sülle ja aitas tal käed ära pesta :D Pärast söömist vaatasime filmi lõpuni ja siis tuli vanaema tagasi ning Santiago ja Janine tädi läksid koju. öösel tulid Katia ja Tito Argentiinast tagasi, Janine ootas nad ära ning kuna nad jõudsid öösel väga hilja ei läinud me täna Janinega kooli. Hommikul sain teada et Katia oli mulle ja Janinele mõlemale toonud Argentiinast väga väga ilusad teksad ja pluusid. See oli temast väga armas
Järgneval nädalal käisin koolis kõik päevad, proovisin käia ka teartitunnis aga ma ei saanud eriti millestki aru. Koolis ei vaheta klasse mitte õpilased vaid õpetajad nagu näiteks Sütevakaski. Ainus vahe on selles, et nii palju kui ma kuulnud olen hoiavad Sütevaka õpilased oma klasse väga hästi ja üritavad neid võimalikult koduseks muuta. Siin on vastupidi. Kogu prügi visatakse lihtsalt maha, toole veetakse klassis suvalistesse kohtadesse, vahel ka klassist välja niiet toolidest jääb puudu ja ühe tooli peal istub kaks inimest jne.
Reedel käisin Janiniga ta sõbranna juures peol. Ma olin kohutavalt väsinud ja ei tahtnud üldse minna aga ma siiski sundisin ennast minema. Kahjuks ei olnud see pidu eriti seda tüüpi pidu mis mulle meeldib niiet ma pool ajast istusin ja sõin ja teise poole ajast üritasin magama jääda toas aga liiga külm oli. Jäin vist natuke haigeks ka sest järgmisel päeval kui teised 20 kraadise ilmaga särkidega ringi käisid kandsin mina jopet ja ikka oli külm. Käisime YFU sõpradega ¨Süü on tähtedel vaatamas¨ ja pärast seda läksin Leonie ja ta vennaga kesklinna, sest pidin seal oma klassikaaslastega kokku saama. Kohtusime Lido baaris kust edasi läksime otsima kohta kus pitsat süüa. Kuna oli laupäeva õhtu olid kõik normaalsed söögikohad täis niiet me läksime ühte veidrasse kohta kus jäätee tähendas lihtsalt külma musta teed suhkruga ja pitsa ääred olid kõrbenud. Sealt edasi otsustasime minna jäätist sööma. Sõime jäätisekohvikus mille nimi oli Paris jäätist mille mu kallid sõbrad mulle välja tegid ja peale seda läksime kõik koju. Pühapäeval käisime perega TGI Fridays söömas, need kaks väikest poissi kellest ma ennem kirjutasin olid ka meiega. Nad peitsid ennast erinevatele diivanitele ja iga kord kui mõni töötajatest mööda läks nad kiljusid ja peitsid ennst ära. Ja siis nad läksid kööki, ja jooksid sealt kiljudes välja ja ma naersin nii palju et ma hakkasin nutma naerust.
Teisipäeval suri Katia isa ja Katia ning Janine läksid matustele ja Tito oli Argentiinas ja Lily (koduabiline) oli koolis niiet Janine tädi Tatiana tuli meile et ma üksi ei peaks olema. Me tegime liiga vürtsikaid wrappe omale ja rääkisime söögist ja Eestist ja Paraguayst ja Argentiinast ja Brasiiliast. Kolmapäeval me kooli ei läinud. Ma olin Lilyga kahekesi kodus ja mul hakkas igav niisiis läksin ma parki jalutama. Hiljem läksin koos Tatianaga uuesti parki jalutama ja siis ühte riidepoodi, mis on meie kodule lähedal, shoppama. Ostsin omale ka paar asja sealt kuid siin on riided kõvasti kallimad kui Eestis. Neljapäeval oli koolis tavaline päev, peale kooli läksime sugulastega balletti vaatama. Väga ilus etendus oli.
Reedel oli vaba päev koolist, kuna oli linna ja riigi sünnipäev. Me käisime Janini vanaemal külas sest tal oli samuti sünnipäev. Kogu suguvõsa teeb alati nalja selle üle kui õigesse perre ma sattunud olen sest me mõlemad Titoga (host-isaga) armastame jäätist ja shokolaadi ja kõike muud magusat. Ja me oleme alati kindlad jäätisesööjad kui jäätist tellitakse.
Laupäeval käisime päeval ühtede vanavanemate juures lõunat söömas, see on iganädalane traditsioon, ja hiljem teise vanaema juures grillimisõhtul. Mulle meeldis grillimisõhtu väga sest ma õppisin malet mängima ja Guampi küsis Janinilt kas ma olen ta õde.
Pühapäeval käisime Areguas, linnas mis on meie linnast 18km kaugusel. Ennem käisime supermarketis ja mu pere ostis mulle alfajore (küpsis mille keskel on dulce de leche) ja komme. Ostsime ka riisisalati materjale sest me Janiniga pidime õhtusöögi valmistama ja me otsustasime riisisalati kasuks. Kohale jõudes hakkasingi kohe salatit tegema. See õnnestus üllatavalt hästi, ainult riis kees üle korra ja seal oli gaasipliit niiet ma ei osanud midagi teha. Janinile meeldis salat nii väga et me sõime õhtust juba kell 6, mitte kell 8 nagu siin tavaks on. Pärast mängisime veel kaarte, kabet ja malet. Ma õppisin ka pokkerit mängima.
Esmaspäeval sain ühe saksa tüdrukuga tuttavaks, temani olid jõudnud jutud et ma olen Ukrainast.
Teisipäev mis on tundide mõttes kõige raskem päev läks üllatavalt hästi. Suhtlesin oma Korea klassiõega palju ja läksin arvutitunnis ka tema juurde istuma ja me tegime koos Windows Movie Makeris filmi Lõuna-Koreast ja Eestist. Käisin seekord teiste klassikaaslastega söömas kui muidu ja sain ka kaks uut sõpra, iga päevaga ikka tuleb paar sõpra juurde. Hiljem oli meil füüsikaeksam milles ma arvatavasti läbi kukun aga pole hullu sest mind pole vist kooli nimekirjaski.
Kolmapäeval oli koolis folklooripäev, iga klass pidi valmistama traditsioonilisi toitusid ja siis kõik käisid ringi ja sõid teiste tehtud sööke.  Lisaks esineti traditsiooniliste tantsudega. Kolmapäeva õhtul oli mul esimene pilatese trenn. Mulle väga meeldis ja ma hakkan kolm korda nädalas trennis käima. Reedel pidime koolis "maratoni" jooksma. Maratoni pikkus oli umbes 1 kilomeeter kuid seda oli siiski liiga palju minu jaoks. Laupäeval sain esimest korda siin olles ujuda, käisime Katia sõbrannal külas kellel on suur bassein.
Pühapäeval käisime pere ja klassivenna Arniga Areguas. Jäime kõik vist haigeks ka, siin on mingi viirus liikvel.
Kes viitsis kogu selle postituse läbi lugeda on väga tubli :D 

Googlest leitud pilte toitudest millest ma koguaeg kirjutan ja vanu pilte ja paar uut ka:
- empanada

-alfajor

-chipa

-tahke supp

- dulce de leche, see maitseb nagu iirisekommide ja kondenspiima segu

-Mina ja A Ra

- Janine ja Dahia

- LAPACHA PUUJa paar YFU Paraguaylt varastatud pilti: - koos perede ja vabatahtlikega- San Juani pidu

Juba kuu peaaegu

Eelmisel nädalal oli mul veel koolivaheaeg niiet veetsin palju aega kodus. Vaatasime filme ja kohtusin paljude Janine sõpradega. Käisime ka expol, mis on näitus Paraguayl kasvatatavatest loomadest, taimedest ja masinatest. Vaatasime veidi loomi, sõime chipat ja ma käisin Janine sugulastega karusselliga sõitmas. See karussell oli mu elu üks kõige jubedamaid kogemusi. Nädala keskel käisin YFUkate Simoni, Leonie ja Sophiega linnas jalutamas. Käisime poodides ja ühes kuulsas kirikus ning kohvikus söömas. Väga tore oli nendega kokku saada ja rääkida uusi muljeid ja vanu asju mida teised veel ei tea. Nädala lõpus käisime Janine ja sugulastega seikluspargis. See oli sarnane Eesti omadele aga asus mägedes. 100-meetrine laskumine oli ka algusega mäe tipust ja siis sõitsime üle metsa. Lisaks pidime ka mäest alla ronima mingi maa, õnneks olid meil traksid ja kukkuda polnud võimalik. Esmaspäeval veel kooli polnud kuna õpetajatel oli koosolek. Käisime Janini ja ta sugulasega vegan-restoranis. Ootama pidi küllaltki kaua aga mu tellitud burger oli väga väga hea. Pärast seda käisime jäätist ostmas ja jalutasime koju. Teisipäeval oli mu esimene koolipäev. Koolis on iga päev tunnid 7.20-15.40 ja vahetunde on ainult 3. Kooli sööklas on väga väga suur valik, saad ise taldrikusse panna seda mida tahad ja hiljem kaalud ära ja maksad, kõik on ühe hinnaga. Mul on mõned tunnid ka inglise keeles aga üldiselt ma väga aru ei saa ja sellest pole midagi sest tunnis ei tehta eriti midagi ja tempo on selline et on aega antud juttu rääkimiseks umbes 3/4 tunnist. Tunni alustamiseks kulub vähemalt 10 minutit. Ainukesed tunnid mis toimivad nii nagu vaja on need, kus õpilased ise peavad kõvasti ette lugema asju või küsimustele suuliselt vastama. Matemaatikas õpime me praegu seda osa mida teised Eestiski õppima hakkavad ja ma tegin väga usinalt tööd kaasa, meile anti ülesanded ja ma tegin need ruttu ära ja siis ma tahtsin küsida kas ma pean joonise ka tegema või piisab ainult tehtest ka. Läksin siis küsima aga õpetaja ei osanud inglise keelt ja ta polnud eriti huvitatud ka mu vigasest hispaania keelest segatud vihikule näitamisega niiet Janine küsis minu eest aga niipalju kui ma aru sain oli õpetaja suhteliselt ärritatud et keegi midagi küsis ja ma ei saanudki vastust. Ja siis ma jäin lihtsalt uusi ülesandeid ootama, mida kahjuks ei tulnudki. Ma istusin ülejäänud 40 minutit niisama ja vaatasin kuidas teised neid ülesandeid lahendavad. Ja siis tuli küll koduigatsus peale natuke. Motivatsioon kadus ka ära. Aga nüüd olen juba targem ja kannan sõnaraamatut kaasas et uusi sõnu hispaania keeles õppida kui vaba aeg on. Kolmapäeval oli mul küllaltki huvitav koolipäev. Paraguays tähistati sõbrapäeva ja kõik kallistasid üksteist ja soovisid head sõbrapäeva. Kell oli saanud 11 ja mul oli kõht väga väga tühi juba. Ma olin eelmisel päeval küpsetanud kaasa pannkooke ja ootasin kannatamatult lähenevat söögivahetundi. Kirjutasin parajasti klassivenna abiga tahvlilt arusaamatuid sõnu maha, aineks oli vist Filosofia, kui nägin ukse taga Janine sõbrannasid, kes klassi tulid, midagi ütlesid hispaania keeles ja kõik hakkasid järsku klassist välja kõndima. Ma ei saanud aru mis toimub ja Janine ütles mulle lihtsalt "let's go" niiet ma läksin teistega kaasa. õues seletati mulle et see vist on õppus et kuidas evakueeruda kui koolis on pomm. Kogunesime kõik staadionil ja jäime sinna ootama edasisi juhtnööre. Veidi aja pärast kõndis meist mööda klassijuhataja ja teised küsisid mis toimub ning klassijuhataja vastas et koolile oli päriselt tehtud pommiähvardus niiet koolimaja tehti õpilastest tühjaks. Kahjuks jätsin ma oma koti koos raha ja telefoni ja pannkookidega klassi ja ei saanud seda tagasi enne neljapäeva hommikut. Ja koolist pommi ei leitud, arvatavasti tegi keegi õpilastest nalja. õhtul käisime Janine sõbrannadega linnas pastat söömas. Neljapäeval oli koolis tavaline päev. Peale kooli läksin postkaarte ostma Manueliga ja hiljem jalutasime Bruno ja Manueliga ranna ääres ning käisime Manueliga jäätist söömas. Saime juhuslikult kokku ka Luisa ja Eliasega YFUst. Reedel oli mul esimene kehalise kasvatuse tund, valisin võrkpalli, kus mul ühtegi sõpra polnud et veidi sotsialiseeriuda. Mingil määral isegi õnnestus. Hiljem mängisime sõbrapäva tähistamiseks mingit mängu millele järgnes jällegi kommisõda mis mu silmadele ja südamele haiget tegi, valus oli vaadata kuidas kommidele lihtsalt peale astutakse samal ajal kui linnas on palju inimesi kellel kõht tühi on. Igatsen teid kõiki ja loodan et teil läheb hästi kõik :) kui teil mingeid küsimusi või uudiseid peaks olema siis kirjutage mulle. Ja aitäh Martale et ta mu postitust täpitähtedega rikastas.





Paraguay majadel pole erilist soojustust ja kui õues on 12 kraadi on ka toas 12 kraadi. Ja pildil vaatame me Janine sugulastega filmi sellest pisikesest arvutist :D