Draama ehk Safari

Paraguays on koolis kombeks korraldada sellist üritust nagu "Safari". Lõpuklass annab teistele klassidele ülesanded mida teha ja see klass kes kõige rohkem punkte saab on võitnud. Ülesanneteks on erinevad naljakad asjad mida avalikus kohas teha ja erinevates kohtades selfied jne. See kõlab päris lõbusalt, ja peaaegu kõik teised YFUkad olid oma koolis seda teinud ja kõigile meeldis niiet ma otsustasin ka minna reede õhtul avamisele. Avamine oli selline, et igast klassist oli röövitud kolm poissi, kellele pandi kott pähe, võeti särk seljast ära ja järjest lükati kõik autosse, terve tee lõpuklassi õpilased lõid neid ja üldse kohtlesid nagu loomi. Ma sain shoki kui ma nägin seda. Siis viidi nad autoga minema ja teised pidid oma röövitud klassikaaslased üles otsima, et saada kätte nimekiri asjadest mida peab tegema. Nimekiri oli väga pikk ja sisaldas asju nagu "foto klassi kõige pikemast tüdrukust ja kõige lühemast poisist", McDonaldsis jäätise otsaette panemist ja hüüdmist "Ma olen ükssarvik!", võõra kallistamist aga ka poest ilma maksmata asjaga välja kõndimist, lennujaama "pommivööga" minemist ja karjumist "Mul on pomm!!!" ja veel igasuguseid asju. Ainus asi mida mina tegin oli foto kõige pikemast tüdrukust ja lühemast poisist. Kuna mu sõbrad osa ei võtnud oli mu igav aga ma ei hakanud ise ka omale üksi seal tegevust otsima ja läksin suht ruttu minema. Natuke kahju oli küll, sest see pidi olema kõige lõbusam sündmus. Igastahes nüüd on asi sedasi et kuna neid röövitud inimesi alandati ikka väga hullult ja tehti füüsiliselt ka haiget on see asi raadios ja lehtedes. Kuigi tegu pole kooli ametliku üritusega vaid õpilaste enda korraldatud asjaga andis siiski direktor täna telekas intervjuud. Ja see asi on nii suureks, räägitakse ka aastatetagustest ülesannetest näiteks. Ja nüüd kuna olukord koolis on nii pingeline praegu jäetakse reedene "dia de las rosas" ära :( See oli üks üritustest mida ma kõige rohkem ootasin, kuna see pidi olema väga ilus tseremoonia. Ma olen suhteliselt pettunud kogu selles safari värgis. Ma eeldasin midagi paremat. Ettevalmistusi oli tehtud ju nii palju ja korralikult, ülesandeid oli ligi 1000. Aga see alandamine ja labased ülesanded rikkusid tõesti ürituse ära.

Aga kui te tahate teada kuidas mul muidu läheb siis hästi ikka. Hetkel teeb mind kõige rõõmsamaks see, et mul on sõbranna kes elab mulle lähedal ja ma saan temaga koos koolist koju jalutada!!! Tavaliselt me korjame tee pealt sidruneid ka kaasa aga täna ma otsustasin kooli juurest arbuusi osta, sest see maksis ainult 10 000 guaranid ehk siis 1.4 eurot vms. Aga see oli selline hea ja halb mõte korraga sest see arbuus kaalus ikka päris mitu kilo ja õues oli 37 kraadi aga kuidagi suure vaevaga jõudsin ma koju sellega. 

Ja siis eelmisel laupäeval kutsuti mind pidzaamapeole. See oli ka väga lõbus, peaaegu sama nagu Eestis aga hispaaniakeelne. Sõime pitsat ja vaatasime filme ja küpsetasime koogi ja olime omegles. Mulle meeldis, sest kodune tunne tekkis kuigi ma olin esimest korda sellel sõbrannal külas. 

Koolis läheb halvasti, sest mulle ei anta hinnetelehte ja ma ei tohi eksameid teha ja õpetajad minust huvitatud pole ning seetõttu leian ma endas harva motivatsiooni et üritada ülesandeid hispaania keeles kaasa teha. Matemaatikat ja füüsikat ja inglisekeelseid aineid muidugi teen kaasa. Keemiat ka, sest nad me võtsime just sama osa mis ma Eesti kooli jaokski õppisin ja ma olin üks klassi parimaid ja sain klassivenda õpetada. Ja mu klassivennad kirjutasid mu matemaatikaülesande maha!!!! Nii kodune tunne oli kohe. Aga sotsiaalses mõttes ma ei oska öelda kuidas läheb. Mul on oma sõbrad olemas ja ma ise olen väga rahul kõigega aga mulle on inimesed öelnud et ma peaks rohkem sotsialiseeruma ja pidudel käima jne. See ilmselt on küll tõsi aga ma naudin konterte ja pidzaamapidusid ja pereüritusi palju rohkem kui pidusid kus ainult tantsitakse terve aeg. Ja üks asi millega halvasti on on mu hispaania keel. Kuna koolis mul mingit kohustust kaasa teha pole tegelen ma oma asjadega ja üritan hispaania keelt ka õppida. Aga pea kogu suhtlemine sõprade ja perega toimub inglise keeles. Väljaarvatud mõne kõige kangekaelsema ja kannatlikuma sõbraga. Mõnel päeval ma tunnen ennast väga hästi ja arvan et saan juba väga palju keelest aru, samas mõnel päeval ei jõua üldse pingutadagi et aru saada ja lülitan lihtsalt kogu kuulamise välja. Aga õnneks on mul veel mitu kuud aega õppida.

Olge teie kõik tublid :) 

Eestlased nautige Eesti jahedaid ilmasid ja Kalevi shokolaadi :) 

Olimpiadas ja valimised

Eelmisel nädalal mul tunde polnud kuna toimus koolisisene olümpia. Nädalaks ajaks jagati kõik õpilased kahte rühma, punased ja valged. Ma olin valge. Need värvid on igal aastal samad, kui sa oled valge siis sa oled kooli lõpetamiseni valge.
Olümpia algas reedel, 3. oktoobril peale kooli punaste ja valgete eraldi pidudega. Meie pidu toimus ühe lõpuklassi tüdruku kodus. Saime oma särgid seal kätte ja meil värviti näod valgeks.
Teised laulsid oma valgete tiimi laule kus umbes 30% sõnadest polnud just väga viisakad. Ma sõin tasuta krõpse ja nautisin ilusat ilma. Õhtul toimus koolis ametlik avatseremoonia aga enne seda pidid punased ja valged tänaval kokku saama ja kaklema. Kooli kõndimise ajal lasid paljud rakette ja loobiti suitsupomme. Tükk aega läks aega ennem kui punased meieni jõudsid ja kui see lõpuks juhtus põgenesid nõrganärvilised (mina näiteks) jooksuga minema. Mingi aja pärast läksime tagasi teiste juurde ja kõndisime koos koolini. Spordisaal oli ka jagatud kaheks ja me istusime oma poolele et tseremooniat vaadata. Läksime poole pealt minema et saada aulas hea koht muusikavõistlusel. Võistlejaid oli üsna palju ja kõik laulsid nii ilusasti. Punased võitsid KÕIK kategooriad muusikas. Ja kategooriaid oli vähemalt 10.
Järgmisel nädalal toimusid iga päev erinevad spordivõistlused. Enamus asju oli õues ja ma küll ei osalenud kuskil aga see 37 kraadiga terve päeva õues olemine väsitas ära ja mu päevitus on ka juba mõne kohalikuga võrreldav. Muide Paraguaylased käivad ka solaariumis. Terve nädala tohtis vanemate kirjaliku loaga kooliterritooriumilt väljas söömas käia ja me käisime 4 päeva mcDonaldsis ja ma sõin iga kord wrappi ja friikartuleid aga ma võtsin kaalus alla!!!! Pool kilo aga asi seegi... ühel päeval läksime mcDonaldsist edasi kooli õpilasesinduse kogunemisele. Üks poiss mu koolist, Alejandro, terve tee naeris selle üle kuidas inimesed mind jõllitasid ja tõlkis mulle lauseid mida mehed hüüdsid. Kogunemiselt tagasi tulles ta juba sai aru miks see on tüütu ja väsitav ja ebameeldiv.
Õhtuti toimusid koolis tantsuetendused ja teater. Ma käisin vaatamas "teatro rojo"t ehk siis punaste teatrit mis oli väga naljakas ja ülihästi lavastatud ja "baila blanco"t ehk siis valgete tantsuetendust mis oli ka väga väga super ilus ja kõik tantsisid niiii hästi, Ladina-Ameerika tantse eriti. Ma läksin tantsuetendusele üle tunni aja varem kohale koos Janiniga, sest ma arvasin et saali saab sisse. Aga ei saanud. Lisaks polnud mul piletit. Rahvusvahelise tantsu pileti sain ma kohe kui kooli jõudsin aga moodsa tantsu oma ma ei osanud kellegilt küsida. Siis nägin ma valgete juhti ja küsisin temalt piletit ja tal oli vist 2 tükki ja ta andis ühe mulle. Läksin siis tagasi oma sõprade juurde ja kõik vaatasid mind nagu mingit imeasja sest neid pileteid pidi olema võimatu saada kuskilt. Pärast Alejandro tahtis et ma oma vahetusõpilase supervõimet kasutaksin ja laseksin kellegil endale burgeri osta ja annaksin talle.
Kui me reedel ootasime et saaliuksed lahti tehakse rääkisin ma Paty ja Alejandroga juttu ja üks lõpuklassi poiss tuli rääkima minuga. Ja see oli kohutav. Sest ta oli veendunud et ma ei saa midagi hispaania keelest aru. Ja iga kord kui ma irooniaga midagi vastasin oli ta kindel et ma lihtsalt ei saanud aru. Sest kõik blondid on lollid. Ja ta ütles mulle järgmisel korral kui ta mind nägi hola Ceci!!!!!!! Kui sa mu nime ei mäleta siis ütle lihtsalt hola sa ei pea sinna järgi mingit suvalist nime ütlema sest "vahet pole kas Laura või Ceci".
Kui lõpuks see hetk kätte jõudis, et saali ukse taha oli kogunenud pikk järjekord toimus sarnane trügimine nagu "eesti otsib superataari" salvestusel. Ja kui uksed lahti tehti astuti mul jalad nii valusaks ja kõik lihtsalt lükkasid enda ees olevaid inimesi täie jõuga. Reedel peale viimast tantsu teatati ka olümpia võitja, kelleks seekord olid kahjuks punased. Aga oli väga tore nädal, hoopis midagi muud vahelduseks.
Ja tore oli näha kui osavõtlikud kõik õpilased olid.
Selle nädala lõpus toimuvad koolis uue õpilasesinduse valimised. Terve nädala on käinud kõige hullem valimispropaganda mida ma kunagi näinud olen. Koolis on 2 listi kelle vahel saab valida ja mõlemad listid jagavad vahetundide ajal tasuta toitu ja korraldavad peale kooli pidusid kellegi kodus kõigile kes tulla tahavad. Iga päev viib koolist tasuta buss peole ja õhtul kooli tagasi. Ma käisin teisipäeval ja kolmapäeval, mõlemal päeval oli renditud batuut, tasuta söögid ja joogid, kolmapäeval mängis kaks bändi ka. Väga lõbus oli tegelikult, käisin ujumas ja mängisin jalgpalli mis toimus hiiglaslikul batuudil mille peale oli visatud seepi ja vett ja kõik lihtsalt lükkasid üksteist pikali. Ja bändid olid ka väga head. Halb oli see et mind visati basseini :( just siis kui juuksed olid peaaegu ära kuivanud. Väga lõbusad peod olid muidu, lihtsalt ma ei kujuta ette mis rahad need õpilased selle peo alla panid. Sest need listi õpilased ise peavad maksma oma reklaami ja pidude eest. Aga see pole vist minu asi muretseda, ma lihtsalt naudin pidusid ja valima ma ei lähegi vist sest ma ju ei saa nende lubadustest väga aru.

Pildid on Janini tehtud :)