Juba kuu peaaegu

Eelmisel nädalal oli mul veel koolivaheaeg niiet veetsin palju aega kodus. Vaatasime filme ja kohtusin paljude Janine sõpradega. Käisime ka expol, mis on näitus Paraguayl kasvatatavatest loomadest, taimedest ja masinatest. Vaatasime veidi loomi, sõime chipat ja ma käisin Janine sugulastega karusselliga sõitmas. See karussell oli mu elu üks kõige jubedamaid kogemusi. Nädala keskel käisin YFUkate Simoni, Leonie ja Sophiega linnas jalutamas. Käisime poodides ja ühes kuulsas kirikus ning kohvikus söömas. Väga tore oli nendega kokku saada ja rääkida uusi muljeid ja vanu asju mida teised veel ei tea. Nädala lõpus käisime Janine ja sugulastega seikluspargis. See oli sarnane Eesti omadele aga asus mägedes. 100-meetrine laskumine oli ka algusega mäe tipust ja siis sõitsime üle metsa. Lisaks pidime ka mäest alla ronima mingi maa, õnneks olid meil traksid ja kukkuda polnud võimalik. Esmaspäeval veel kooli polnud kuna õpetajatel oli koosolek. Käisime Janini ja ta sugulasega vegan-restoranis. Ootama pidi küllaltki kaua aga mu tellitud burger oli väga väga hea. Pärast seda käisime jäätist ostmas ja jalutasime koju. Teisipäeval oli mu esimene koolipäev. Koolis on iga päev tunnid 7.20-15.40 ja vahetunde on ainult 3. Kooli sööklas on väga väga suur valik, saad ise taldrikusse panna seda mida tahad ja hiljem kaalud ära ja maksad, kõik on ühe hinnaga. Mul on mõned tunnid ka inglise keeles aga üldiselt ma väga aru ei saa ja sellest pole midagi sest tunnis ei tehta eriti midagi ja tempo on selline et on aega antud juttu rääkimiseks umbes 3/4 tunnist. Tunni alustamiseks kulub vähemalt 10 minutit. Ainukesed tunnid mis toimivad nii nagu vaja on need, kus õpilased ise peavad kõvasti ette lugema asju või küsimustele suuliselt vastama. Matemaatikas õpime me praegu seda osa mida teised Eestiski õppima hakkavad ja ma tegin väga usinalt tööd kaasa, meile anti ülesanded ja ma tegin need ruttu ära ja siis ma tahtsin küsida kas ma pean joonise ka tegema või piisab ainult tehtest ka. Läksin siis küsima aga õpetaja ei osanud inglise keelt ja ta polnud eriti huvitatud ka mu vigasest hispaania keelest segatud vihikule näitamisega niiet Janine küsis minu eest aga niipalju kui ma aru sain oli õpetaja suhteliselt ärritatud et keegi midagi küsis ja ma ei saanudki vastust. Ja siis ma jäin lihtsalt uusi ülesandeid ootama, mida kahjuks ei tulnudki. Ma istusin ülejäänud 40 minutit niisama ja vaatasin kuidas teised neid ülesandeid lahendavad. Ja siis tuli küll koduigatsus peale natuke. Motivatsioon kadus ka ära. Aga nüüd olen juba targem ja kannan sõnaraamatut kaasas et uusi sõnu hispaania keeles õppida kui vaba aeg on. Kolmapäeval oli mul küllaltki huvitav koolipäev. Paraguays tähistati sõbrapäeva ja kõik kallistasid üksteist ja soovisid head sõbrapäeva. Kell oli saanud 11 ja mul oli kõht väga väga tühi juba. Ma olin eelmisel päeval küpsetanud kaasa pannkooke ja ootasin kannatamatult lähenevat söögivahetundi. Kirjutasin parajasti klassivenna abiga tahvlilt arusaamatuid sõnu maha, aineks oli vist Filosofia, kui nägin ukse taga Janine sõbrannasid, kes klassi tulid, midagi ütlesid hispaania keeles ja kõik hakkasid järsku klassist välja kõndima. Ma ei saanud aru mis toimub ja Janine ütles mulle lihtsalt "let's go" niiet ma läksin teistega kaasa. õues seletati mulle et see vist on õppus et kuidas evakueeruda kui koolis on pomm. Kogunesime kõik staadionil ja jäime sinna ootama edasisi juhtnööre. Veidi aja pärast kõndis meist mööda klassijuhataja ja teised küsisid mis toimub ning klassijuhataja vastas et koolile oli päriselt tehtud pommiähvardus niiet koolimaja tehti õpilastest tühjaks. Kahjuks jätsin ma oma koti koos raha ja telefoni ja pannkookidega klassi ja ei saanud seda tagasi enne neljapäeva hommikut. Ja koolist pommi ei leitud, arvatavasti tegi keegi õpilastest nalja. õhtul käisime Janine sõbrannadega linnas pastat söömas. Neljapäeval oli koolis tavaline päev. Peale kooli läksin postkaarte ostma Manueliga ja hiljem jalutasime Bruno ja Manueliga ranna ääres ning käisime Manueliga jäätist söömas. Saime juhuslikult kokku ka Luisa ja Eliasega YFUst. Reedel oli mul esimene kehalise kasvatuse tund, valisin võrkpalli, kus mul ühtegi sõpra polnud et veidi sotsialiseeriuda. Mingil määral isegi õnnestus. Hiljem mängisime sõbrapäva tähistamiseks mingit mängu millele järgnes jällegi kommisõda mis mu silmadele ja südamele haiget tegi, valus oli vaadata kuidas kommidele lihtsalt peale astutakse samal ajal kui linnas on palju inimesi kellel kõht tühi on. Igatsen teid kõiki ja loodan et teil läheb hästi kõik :) kui teil mingeid küsimusi või uudiseid peaks olema siis kirjutage mulle. Ja aitäh Martale et ta mu postitust täpitähtedega rikastas.





Paraguay majadel pole erilist soojustust ja kui õues on 12 kraadi on ka toas 12 kraadi. Ja pildil vaatame me Janine sugulastega filmi sellest pisikesest arvutist :D