Nädalavahetusel kohtusin oma host-isa ja host-ema sugulastega. Laupäval käisime mu host-isa vanematel külas, nad elavad meist umbes 300 meetri kaugusel. Mind võeti vastu nagu pereliiget Seal sõime ja käisime jäätist ostmas ning istusime niisama. Neil oli ka kaks väga armsat koera. Kui koju tulime käisin esimest korda üksi õues. Otsustasin minna jäätist ostma. Jäätisepood on meie majast umbes 700 meetri kaugusel aga ma olin seal ainult ühe korra varem jalgsi käinud ning ma eksisin 3 korda ära. Küsisin poodidest abi aga see polnud väga hea mõte kuna keegi ei rääkinud inglise keelt ja poemüüjad tahtsid mind jäätisepoeni ära saata kuigi ma tahtsin üksi minna. Jäätisepoes saad öelda kui palju sa jäätist tahad ning mis maitseid ja siis pannakse sulle topsikusse erinevaid sorte. Ma ostsin ühe kilo piparmündi ja dulce de lechega. Kilo jäätist maksab 32 000 ehk siis umbes 5 eurot. Pühapäeval läksime külla mu host-ema õele kes elab meie maamaja lähedal. Valmistasime Laraga Brasiilia maiustust mis koosneb võist, kondenspiimast ja kakaost. Hiljem sõime, teised sõid grillliha ja grillitud kanasüdameid ning mina sõin ''tahket suppi'' mis koosnes maisist, sibulast, munast ja vist juustust aga kindel pole. Hiljem sõime maasikaid vahukoore ja jäätisega. Janini nõbu Manu (kes mulle Paraguays pere leidis) lubas mind viia mäkke ronima. Ma olin väga väga rõõmus sest ma pole Paraguay loodust peaaegu üldse näinud. Mingi paari tunni pärast läksimegi Janini ja tema kahe sugulasega, Manu ja Tiagoga vist, (päris täpselt nimesid ei mäleta :D) mäest üles ronima. Janine ja Manu andsid alla umbes 50 meetri pärast aga Tiago ronis edasi ja ma otsustasin kaasa minna. Ronisime täiesti lõppu välja ja jõime mäetipus terere-d. Tagasitulles näitas Tiago mulle trummipulgaga (puuoksaga) ühte trikki mida ma nüüd harjutan ja kui Eestisse tagasi tulen siis olen rohkem profiloom kui Krissu ja Stina ja Helen. Pärast seda läksime tuppa, ma jõin kohvi jäätisega ja mul oli esimest korda siinoleku jooksul kõht täis. Mul on mingi toitumishäire tekkinud vist, ma koguaeg söön. Vaatasin raamatut Vincent van Gogh-i eluloost ja maalidest. See oli inglise keeles ja sain natuke lugeda ka. õhtul koju minnes nägime tee ääres väikest maasikafestivali, kuna on maasikahooaeg müüakse palju maasikaid ja maasikamahla ning lettide juures kuulasid inimesed suurte kõlaritega muusikat ja tantsisid ja rääkisid juttu. Koju jõudes käisin pesemas ning vahetasin riided, et minna Janini onu, tädi ja nõbu sünnipäevale. Sünnipäev toimus mu host-isa vanemate kodus. Seal sõime ja ma sõin kolme erinevat sorti torte. Kell 23 vist tulime koju, Pauli tuli ka meiega. Nad jäid Janiniga veel üles, ma läksin kohe magama. Hommikul ärkasin ma esimesena nagu ikka ja läksin sõin hommikusööki ja vaatasin telekat. Ma ärkan tavaliselt kell 9 ja ülejäänud pere 11 või 12. Hiljem vaatasin filme Pauli ja Janiniga ning rääkisin Krissu, Stina, Marta, Meeli ja YFU vabatahtliku Manueliga. Skypesin Stinaga et kuulda positivuse muljeid. Sõin ära kaks kausitäit puuviljasalatit ja tegin omale spagette juustu ja tomatiga. Täna käisin hommikul supermarketis Lili ja Sergioga ja hiljem politseis, et dokumente korda ajada. Politseimaja oli küllaltki teistsugune. Neil polnud arvutit, vähemalt mina ei näinud. Keegi ei saanud päris täpselt aru mis dokumente neil minu käest vaja saada on. Ja nüüd ma pean uuesti minema kahe tunnistajaga. Homme vist läheme Expo-le, kus näidatakse Paraguay põllumajandust ja loomi jne...
Wednesday, July 23, 2014
22.06
Kaks nädalat Paraguays on möödunud nagu linnutiivul. Kuigi unenägudes olen ma tavaliselt ikka veel Eestis või lennukis teel siia. Hetkel on mul kõige suurem probleem hispaania keele õppimine. See edeneb ikka väga halvasti. Janine õpetab mulle iga päev uusi väljendeid ja olen üritanud ka youtube-i videode abil õppida. Eelmisel nädalal lõppesid ka keeletunnid YFU-ga. Neljapäeval käisime jälle linnas jalutamas. See oli ikka küllaltki ekstreemne, õnneks olime me suure grupiga ja ma sain ka veidi pilte teha. Tänavad olid täis inimesi kes müüsid absoluutselt kõike. DVD-sid, ajakirju, sokke, puuvilju, riideid jne... Nägin naist kes oma beebit rinnaga toitis keset tänavat. Rongijaamas elasid inimesed telkides, mõned inimesed olid lihtsalt hunniku riietega tee ääres. ühel pere juures elasid ka kassipojad. Sõitsime bussiga, mis on üldiselt vahetusõpilastele vägagi mittesoovitatav kuna seal liigub palju vargaid. Bussipeatusi Asuncionis enamasti ei ole, kui tahad bussipeale minna pead lihtsalt lehvitama ja kui tahad bussist maha minna siis tõmbad nöörist või lihtsalt hüppad välja sest mõnikord on uksed lahti sõidu ajal. Lisaks sõidavad bussid vahel omavahel võidu niiet bussipealt maha saamine pole alati võimalik. Bussis tihti inimesed müüvad asju või laulavad et raha teenida. Ma nägin ühte pimedat naist kes tuli bussi oma perega ja naine laulis ning ülejäänud pere kerjas inimestelt raha. Hiljem käisime kohvikus ja sõime erinevaid Paraguay suupisteid.
Nädalavahetusel kohtusin oma host-isa ja host-ema sugulastega. Laupäval käisime mu host-isa vanematel külas, nad elavad meist umbes 300 meetri kaugusel. Mind võeti vastu nagu pereliiget Seal sõime ja käisime jäätist ostmas ning istusime niisama. Neil oli ka kaks väga armsat koera. Kui koju tulime käisin esimest korda üksi õues. Otsustasin minna jäätist ostma. Jäätisepood on meie majast umbes 700 meetri kaugusel aga ma olin seal ainult ühe korra varem jalgsi käinud ning ma eksisin 3 korda ära. Küsisin poodidest abi aga see polnud väga hea mõte kuna keegi ei rääkinud inglise keelt ja poemüüjad tahtsid mind jäätisepoeni ära saata kuigi ma tahtsin üksi minna. Jäätisepoes saad öelda kui palju sa jäätist tahad ning mis maitseid ja siis pannakse sulle topsikusse erinevaid sorte. Ma ostsin ühe kilo piparmündi ja dulce de lechega. Kilo jäätist maksab 32 000 ehk siis umbes 5 eurot. Pühapäeval läksime külla mu host-ema õele kes elab meie maamaja lähedal. Valmistasime Laraga Brasiilia maiustust mis koosneb võist, kondenspiimast ja kakaost. Hiljem sõime, teised sõid grillliha ja grillitud kanasüdameid ning mina sõin ''tahket suppi'' mis koosnes maisist, sibulast, munast ja vist juustust aga kindel pole. Hiljem sõime maasikaid vahukoore ja jäätisega. Janini nõbu Manu (kes mulle Paraguays pere leidis) lubas mind viia mäkke ronima. Ma olin väga väga rõõmus sest ma pole Paraguay loodust peaaegu üldse näinud. Mingi paari tunni pärast läksimegi Janini ja tema kahe sugulasega, Manu ja Tiagoga vist, (päris täpselt nimesid ei mäleta :D) mäest üles ronima. Janine ja Manu andsid alla umbes 50 meetri pärast aga Tiago ronis edasi ja ma otsustasin kaasa minna. Ronisime täiesti lõppu välja ja jõime mäetipus terere-d. Tagasitulles näitas Tiago mulle trummipulgaga (puuoksaga) ühte trikki mida ma nüüd harjutan ja kui Eestisse tagasi tulen siis olen rohkem profiloom kui Krissu ja Stina ja Helen. Pärast seda läksime tuppa, ma jõin kohvi jäätisega ja mul oli esimest korda siinoleku jooksul kõht täis. Mul on mingi toitumishäire tekkinud vist, ma koguaeg söön. Vaatasin raamatut Vincent van Gogh-i eluloost ja maalidest. See oli inglise keeles ja sain natuke lugeda ka. õhtul koju minnes nägime tee ääres väikest maasikafestivali, kuna on maasikahooaeg müüakse palju maasikaid ja maasikamahla ning lettide juures kuulasid inimesed suurte kõlaritega muusikat ja tantsisid ja rääkisid juttu. Koju jõudes käisin pesemas ning vahetasin riided, et minna Janini onu, tädi ja nõbu sünnipäevale. Sünnipäev toimus mu host-isa vanemate kodus. Seal sõime ja ma sõin kolme erinevat sorti torte. Kell 23 vist tulime koju, Pauli tuli ka meiega. Nad jäid Janiniga veel üles, ma läksin kohe magama. Hommikul ärkasin ma esimesena nagu ikka ja läksin sõin hommikusööki ja vaatasin telekat. Ma ärkan tavaliselt kell 9 ja ülejäänud pere 11 või 12. Hiljem vaatasin filme Pauli ja Janiniga ning rääkisin Krissu, Stina, Marta, Meeli ja YFU vabatahtliku Manueliga. Skypesin Stinaga et kuulda positivuse muljeid. Sõin ära kaks kausitäit puuviljasalatit ja tegin omale spagette juustu ja tomatiga. Täna käisin hommikul supermarketis Lili ja Sergioga ja hiljem politseis, et dokumente korda ajada. Politseimaja oli küllaltki teistsugune. Neil polnud arvutit, vähemalt mina ei näinud. Keegi ei saanud päris täpselt aru mis dokumente neil minu käest vaja saada on. Ja nüüd ma pean uuesti minema kahe tunnistajaga. Homme vist läheme Expo-le, kus näidatakse Paraguay põllumajandust ja loomi jne...
Nädalavahetusel kohtusin oma host-isa ja host-ema sugulastega. Laupäval käisime mu host-isa vanematel külas, nad elavad meist umbes 300 meetri kaugusel. Mind võeti vastu nagu pereliiget Seal sõime ja käisime jäätist ostmas ning istusime niisama. Neil oli ka kaks väga armsat koera. Kui koju tulime käisin esimest korda üksi õues. Otsustasin minna jäätist ostma. Jäätisepood on meie majast umbes 700 meetri kaugusel aga ma olin seal ainult ühe korra varem jalgsi käinud ning ma eksisin 3 korda ära. Küsisin poodidest abi aga see polnud väga hea mõte kuna keegi ei rääkinud inglise keelt ja poemüüjad tahtsid mind jäätisepoeni ära saata kuigi ma tahtsin üksi minna. Jäätisepoes saad öelda kui palju sa jäätist tahad ning mis maitseid ja siis pannakse sulle topsikusse erinevaid sorte. Ma ostsin ühe kilo piparmündi ja dulce de lechega. Kilo jäätist maksab 32 000 ehk siis umbes 5 eurot. Pühapäeval läksime külla mu host-ema õele kes elab meie maamaja lähedal. Valmistasime Laraga Brasiilia maiustust mis koosneb võist, kondenspiimast ja kakaost. Hiljem sõime, teised sõid grillliha ja grillitud kanasüdameid ning mina sõin ''tahket suppi'' mis koosnes maisist, sibulast, munast ja vist juustust aga kindel pole. Hiljem sõime maasikaid vahukoore ja jäätisega. Janini nõbu Manu (kes mulle Paraguays pere leidis) lubas mind viia mäkke ronima. Ma olin väga väga rõõmus sest ma pole Paraguay loodust peaaegu üldse näinud. Mingi paari tunni pärast läksimegi Janini ja tema kahe sugulasega, Manu ja Tiagoga vist, (päris täpselt nimesid ei mäleta :D) mäest üles ronima. Janine ja Manu andsid alla umbes 50 meetri pärast aga Tiago ronis edasi ja ma otsustasin kaasa minna. Ronisime täiesti lõppu välja ja jõime mäetipus terere-d. Tagasitulles näitas Tiago mulle trummipulgaga (puuoksaga) ühte trikki mida ma nüüd harjutan ja kui Eestisse tagasi tulen siis olen rohkem profiloom kui Krissu ja Stina ja Helen. Pärast seda läksime tuppa, ma jõin kohvi jäätisega ja mul oli esimest korda siinoleku jooksul kõht täis. Mul on mingi toitumishäire tekkinud vist, ma koguaeg söön. Vaatasin raamatut Vincent van Gogh-i eluloost ja maalidest. See oli inglise keeles ja sain natuke lugeda ka. õhtul koju minnes nägime tee ääres väikest maasikafestivali, kuna on maasikahooaeg müüakse palju maasikaid ja maasikamahla ning lettide juures kuulasid inimesed suurte kõlaritega muusikat ja tantsisid ja rääkisid juttu. Koju jõudes käisin pesemas ning vahetasin riided, et minna Janini onu, tädi ja nõbu sünnipäevale. Sünnipäev toimus mu host-isa vanemate kodus. Seal sõime ja ma sõin kolme erinevat sorti torte. Kell 23 vist tulime koju, Pauli tuli ka meiega. Nad jäid Janiniga veel üles, ma läksin kohe magama. Hommikul ärkasin ma esimesena nagu ikka ja läksin sõin hommikusööki ja vaatasin telekat. Ma ärkan tavaliselt kell 9 ja ülejäänud pere 11 või 12. Hiljem vaatasin filme Pauli ja Janiniga ning rääkisin Krissu, Stina, Marta, Meeli ja YFU vabatahtliku Manueliga. Skypesin Stinaga et kuulda positivuse muljeid. Sõin ära kaks kausitäit puuviljasalatit ja tegin omale spagette juustu ja tomatiga. Täna käisin hommikul supermarketis Lili ja Sergioga ja hiljem politseis, et dokumente korda ajada. Politseimaja oli küllaltki teistsugune. Neil polnud arvutit, vähemalt mina ei näinud. Keegi ei saanud päris täpselt aru mis dokumente neil minu käest vaja saada on. Ja nüüd ma pean uuesti minema kahe tunnistajaga. Homme vist läheme Expo-le, kus näidatakse Paraguay põllumajandust ja loomi jne...
Thursday, July 17, 2014
esimene nädal
Esimene nädal on läinud väga hästi Kolmapäeval polnud mul YFU-ga keeletundi niiet veetsin aega kodus perega. Käisime jäätisepoes ja õhtul supermarketis. Hinnad tundusid esmapilgul Eestiga sarnased aga tegelikult ikka on odavamad. Toidukaubad eriti. Näiteks ma ostsin kilo piparmündikomme 1 euro eest. Mu lemmiksöök siiani on Dulce de Leche mis on kondenspiima sarnane võileivamääre- Argentiinast vist pärit.
Neljapäeval oli mul keeletund YFU-ga, kus ma kohtusin teiste vahetusõpilaste ga. Peale minu tuli Paraguaysse veel 5 õpilast Saksamaalt ja 2 vabatahtlikku Austriast ja Saksamaalt. Kuna teised olid hispaania keelt rohkem õppinud kui mina pidin ma õppima eraldi numbreid ja teretamisväljen deid. Paraguays on tervituseks kaks põsemusi millega on mul raske harjuda ja see tekitab väga palju segadust... Kui YFU tund läbi sai läksin ma kooli et täita pabereid. Koolis sain ma korraks kokku Janini ja ta sõpradega kes näitasid mulle koolimaja. Kool koosneb mitmest hoonest ja seal on lihtsalt lõputult palju inimesi. Ma olen Paraguays pidevalt tähelepanu keskpunktis kuna mu juuksed on blondid ja see on väga ebatavaline siin ja minujaoks väga raske. Koolis oli samamoodi. Pärast seda läksin koju ja skype-sin Stinaga kuni Janine koju tuli. Janinil oli kaasas ka sõbranna ning me sõime ja vaatasime filmi.
Reedel polnud YFU-ga tavaline keeletund vaid rahvuspühale pühendatud päev. Alguses me lugesime erinevaid tekste ühe Paraguay pühaku kohta ning rääkisime enda kodukandi legende. Hiljem läksime õue kus meile oli korraldatud erinevaid mänge. Kohale oli tulnud üle 10 vabatahtliku kes meie kõigiga juttu rääkisid ja mänge mängisid. Alguses tegime kotijooksu võistluse ja pärast seda pidime kinnisilmi õhupalli puruks lööma et sealt seest kommid kätte saada. Lõpuks olid kõik kohad komme täis. Lisaks ennustas üks vabatahtlik meile Guarani keeles tulevikku ja üks YFU töötaja tõlkis. Seda polnud kahjuks võimalik tõsiselt võtta kuna nad ise pidevalt naersid ja ilmselgelt ei osanud nad ennustada. Saime proovida ka Paraguay traditsioonilis i toite. Mina ja veel 4 taimetoitlast saime süüa ainult ühte toitu juustu ja mandioka(?) jahuga. See oli väga hea, ma olin seda varem Paraguay kodus ka söönud. Lisaks tantsisid tantsijad meile Paraguay rahvatantsu ja üks vabatahtlik võttis mu tantsima aga ta kahjuks polnud just parim tantsija Ma õppisin ise ka paar Paraguay rahvatantsu sammu ära. üritused lõppesid ära kell 4 aga mu host-isa pidi mulle järele tulema kell 5 niiet me istusime poolte vahetusõpilaste ja vabatahtlikega niisama ja rääkisime juttu. Kui mu isa mulle järele tuli läksime me teist teed pidi koju et ma näeks ka jõge ja jõeäärset linnaosa. Hetkel on seal palju ajutisi maju kuna üleujutuse tõttu kaotasid paljud vaesemad pered kodu ja pidid ära kolima. Näha oli ka sigu ja koerakutsikaid ja kõike muud... Koju jõudes nägin, et Janinil oli külas 4 sõbrannat. Ma olin päevast väga väsinud niiet ma ei jõudnud nendega eriti suhelda. Pakkisin asju laupäevaseks laagriks.
Laupäeva hommikul kell 9 pidin ma olema laagripaigas. Kohale jõudes nägin juba paari tuttavat vahetusõpilast ja vabatahtlikku. Panime kotid mingisse ruumi ja läksime jalutama. Koht oli Paraguay mõistes väga eriline, sarnanes Eesti campingutele. Kui kõik olid kohal tegime paar energizerit. Mul lähevad alati sellised asjad halvasti ja kahjuks ka seekord. Ma olin esimene kes ühes mängus palli kinni ei püüdnud ja ma pidin tegema ringi keskel kanatantsu. Pärast seda olid meil loengud, mis mulle väga väga meeldisid. Eriti ühe vabatahtliku Jose loeng kes ise oli käinud Sveitsis. Ta rääkis kuidas me kõik peame erinevad olema ja tõi näiteid bioloogiast kuna ta ise õpib seda. Pärast loenguid läksime sööma. Söögiks oli omlett, kartulipuder ja salat. Paraguay inimesed söövad ikka kõvasti kauem kui eestlased. 40 minutit kindlasti. Pärast sööki mängisime mänge, näiteks nafta puurimist ja kotijooksu uuesti jne... Me pidime ka roomama niiet kõigi riided olid hiljem mustad. Pärast mänge oli meil õhtusöögini aega niiet me mängisime kaarte ja rääkisime juttu. õhtusöögiks oli mingist hapust köögiviljast snitsel. Pärast õhtusööki istusime lõkke ääres. Osad vabatahtlikud laulsid ja mängisid kitarri ja teised rääkisid niisama juttu. Mingi hetk hakkasime õudusjutte rääkima ja mõned olid ikka päris õudsad. Bruno rääkis meile ühe õudusjutu mis oli seotud selle laagrikohaga, ta ütles et paljud on selles kohas kummitusi näinud. Valged kummitused pidid olema ohtlikud aga mustad mitte. Mustad pidid valged kummitused ära ajama. Ta küsis kas me tahaks vaime välja kutsuda kuid me ei julgenud kuna oli pime. Järsku nägime me kaugel metsas valget kummitust. Bruno käskis meil joosta ja otsida ruttu üles mustad kummitused. Me hakkasime kõik jooksma aga see koht oli Lõuna-Ameerika versioon soost ja me määrisime oma jalanõud ära. Valgeid kummitusi oli 4 kuid me ei leidnud ühtegi musta. Jooksime umbes 15 minutit valgete kummituste eest ära kuni keegi leidis lõpuks musta kummituse. Must kummitus kahjuks ei osanud meid aidata. Argentiina vabatahtlik leidis ka teise musta kummituse, kuid tema oli öelnud et "I need two pairs of underwear, then I can help you" ja siis oli tulnud see esimene must kummitus ka sinna ja täpsustanud et "Panties" niiet Argentiina poiss käis ringi ja küsis kõigilt tüdrukutelt aluspesu kuid kõik lihtsalt naersid ta välja. Lõpuks olin ma jooksmisest nii väsinud et üks valge kummitus sai mu kätte. Ma kartsin et ma pean nüüd ise ka kummitama hakkama kuid ta lihtsalt viskas lina üle mu pea, kõndis minuga natuke aega ja siis käskis mul 20-ni lugeda ja ma võisin edasi mängida Lõpuks leidsid ühed vahetusõpilased õige musta kummituse ja mäng saigi läbi Me jäime enamustega maja ette veel istuma ja juttu rääkima. Mul on siiski veel suured sotsiaalsed probleemid ja ma ei suuda suures grupis rääkida kuid õnneks on kõik inimesed siin väga toredad ja alati leidus keegi kes minuga ise juttu rääkima hakkas. Lisaks reageerivad kõik inimesed eesti keelele. Alati kui ma midagi eesti keeles ütlen on kõigi pilgud minul ja ma pean neile väljendeid ja sõnu õpetama. Näiteks õpetasin ma erinevatele inimestele "musta lehma saba valge lehma taga, valge lehma saba musta lehma taga." ja õppisin ise ära saksa tongue twisteri. Ma küll ei mäleta seda peast aga see on mu vihikus kirjas Kell 2 läksin ma magama kuna hommikul kell 8 oli hommikusöök (kõik tahtsid jalgpalli ajaks kodus olla ja kõik olid Saksamaa poolt..). Hommikul sõime ja kuulasime veel viimast loengut ning mängisime veidi jalgpalli kuni meie pered meile järele tulid. Me läksime minu perega maakodusse. Tee peal nägin väga vana kirikut ja käisin Janiniga muuseumis. Ostsime ka maasikaid turult. Maasikad on siin küll kallimad kui eestis, ja pole nii head ka. Maakodus sõime ja vaatasime jalgpalli ning ma magasin veidi kuna ma olin kohutavalt väsinud. Ma mängisin ka koertega ning vaatasin papagoisid (nad oskasid rääkida :0). Lisaks sõin otse puu otsast mandariini (mu eluunistus). õhtul kui me koju jõudsime sõime nachosid ja ma sõin dulce de lechet jälle Esmaspäeval oli jälle YFU keeletund, ja ma kahjuks ei mäleta mida me õppisime või tegime Aga pärast keeletundi tulin koju ja me läksime Janiniga Paraguay country clubi (nagu the diary of a wimpy kid-is) kus ta sõbrad jalgpalli mängisid ja ma niisama istusin. Järgmine kord ma võtan ujumisriided kaasa ja lähen ujuma. Pärast tulime koju ja sõime ning ma läksin magama. Teisipäeval õppisime YFU-s Guarani keelt ja pärast seda läksime Janiniga soppama. Ma ostsin Salamandra, Paraguay rock-bändi CD et laulusõnu tõlkida ja sedasi hispaania keelt õppida. Seejärel saime kokku Janine sõbrannaga ja vaatasime poodides ringi. Käisime ka söömas, ma sõin shokolaadi dulce de lechega. Siis tulime koju ja Janini nõbu tuli meile külla. Me tellisime pitsat ja ma läksin magama. Täna käisime YFUga jalutamas linnas. Ilm oli liiiiiga soe ja igakord kui keegi mult küsis kas mul on palav siis nad rõhutasid et see on nende talv. Sain esimest korda Paraguays olles pikemat maad jalutada kuna suure grupiga on see turvaline. Kell pool 2 tuli Sergio mulle järgi ja viis mu koju. Kodus sõin lõunasööki ja pärast läksime Janiniga poodi et osta koogi jaoks asju ja midagi magusat kuna mul on tappev magusaisu koguaeg. Kodus küpsetasime apelsini juustukooki. Ma loodan et see tuli hästi välja, see on külmikus hetkel.
Neljapäeval oli mul keeletund YFU-ga, kus ma kohtusin teiste vahetusõpilaste
Reedel polnud YFU-ga tavaline keeletund vaid rahvuspühale pühendatud päev. Alguses me lugesime erinevaid tekste ühe Paraguay pühaku kohta ning rääkisime enda kodukandi legende. Hiljem läksime õue kus meile oli korraldatud erinevaid mänge. Kohale oli tulnud üle 10 vabatahtliku kes meie kõigiga juttu rääkisid ja mänge mängisid. Alguses tegime kotijooksu võistluse ja pärast seda pidime kinnisilmi õhupalli puruks lööma et sealt seest kommid kätte saada. Lõpuks olid kõik kohad komme täis. Lisaks ennustas üks vabatahtlik meile Guarani keeles tulevikku ja üks YFU töötaja tõlkis. Seda polnud kahjuks võimalik tõsiselt võtta kuna nad ise pidevalt naersid ja ilmselgelt ei osanud nad ennustada. Saime proovida ka Paraguay traditsioonilis
Laupäeva hommikul kell 9 pidin ma olema laagripaigas. Kohale jõudes nägin juba paari tuttavat vahetusõpilast ja vabatahtlikku. Panime kotid mingisse ruumi ja läksime jalutama. Koht oli Paraguay mõistes väga eriline, sarnanes Eesti campingutele. Kui kõik olid kohal tegime paar energizerit. Mul lähevad alati sellised asjad halvasti ja kahjuks ka seekord. Ma olin esimene kes ühes mängus palli kinni ei püüdnud ja ma pidin tegema ringi keskel kanatantsu. Pärast seda olid meil loengud, mis mulle väga väga meeldisid. Eriti ühe vabatahtliku Jose loeng kes ise oli käinud Sveitsis. Ta rääkis kuidas me kõik peame erinevad olema ja tõi näiteid bioloogiast kuna ta ise õpib seda. Pärast loenguid läksime sööma. Söögiks oli omlett, kartulipuder ja salat. Paraguay inimesed söövad ikka kõvasti kauem kui eestlased. 40 minutit kindlasti. Pärast sööki mängisime mänge, näiteks nafta puurimist ja kotijooksu uuesti jne... Me pidime ka roomama niiet kõigi riided olid hiljem mustad. Pärast mänge oli meil õhtusöögini aega niiet me mängisime kaarte ja rääkisime juttu. õhtusöögiks oli mingist hapust köögiviljast snitsel. Pärast õhtusööki istusime lõkke ääres. Osad vabatahtlikud laulsid ja mängisid kitarri ja teised rääkisid niisama juttu. Mingi hetk hakkasime õudusjutte rääkima ja mõned olid ikka päris õudsad. Bruno rääkis meile ühe õudusjutu mis oli seotud selle laagrikohaga, ta ütles et paljud on selles kohas kummitusi näinud. Valged kummitused pidid olema ohtlikud aga mustad mitte. Mustad pidid valged kummitused ära ajama. Ta küsis kas me tahaks vaime välja kutsuda kuid me ei julgenud kuna oli pime. Järsku nägime me kaugel metsas valget kummitust. Bruno käskis meil joosta ja otsida ruttu üles mustad kummitused. Me hakkasime kõik jooksma aga see koht oli Lõuna-Ameerika versioon soost ja me määrisime oma jalanõud ära. Valgeid kummitusi oli 4 kuid me ei leidnud ühtegi musta. Jooksime umbes 15 minutit valgete kummituste eest ära kuni keegi leidis lõpuks musta kummituse. Must kummitus kahjuks ei osanud meid aidata. Argentiina vabatahtlik leidis ka teise musta kummituse, kuid tema oli öelnud et "I need two pairs of underwear, then I can help you" ja siis oli tulnud see esimene must kummitus ka sinna ja täpsustanud et "Panties" niiet Argentiina poiss käis ringi ja küsis kõigilt tüdrukutelt aluspesu kuid kõik lihtsalt naersid ta välja. Lõpuks olin ma jooksmisest nii väsinud et üks valge kummitus sai mu kätte. Ma kartsin et ma pean nüüd ise ka kummitama hakkama kuid ta lihtsalt viskas lina üle mu pea, kõndis minuga natuke aega ja siis käskis mul 20-ni lugeda ja ma võisin edasi mängida Lõpuks leidsid ühed vahetusõpilased
Wednesday, July 9, 2014
esimene p2ev!!!!
Tsau sõpsid :) Eile hommikul minu isikliku aja j2rgi, tegelikult on sellest juba 36 tundi v2hemalt moodas hakkasime pere ja Stinaga Tallinna lennujaama s6itma. Tallinnas j2tsin teistega huvasti ja s6itsin edasi Amsterdami ning sealt edasi Sao Paulosse. Eile kohaliku aja j2rgi kell 23.30 j6udsin ma l6puks Asucioni lennujaama ja seal ootas mind mu pere ja kohaliku YFU vabatahtlikud. Lennureis l2ks h2sti, lennukis sai koguaeg igasugust head ja paremat süüa. Vahepeal tekkis Sao Paulo lennujaamas probleem ka piletiga kuna nad ei saanud aru millisest terminalist ma oma pileti k2tte saama peaksin ja siis ma jooksin seal erinevate tootajate vahel. Koju s6ites oli linn juba pime aga ikkagi suured erinevused olid juba n2ha. K6ik puud on teistsugused ja majad ja liiklus on umbes nagu P2rnus kuigi tegu on pealinnaga. K2isin just aknast linde vaatamas, Eestis n2eb selliseid linde ainult telekast :D Pere on v2ga v2ga tore, mul on Janiniga (6ega) samasugune hambahari nagu Eestis Martagagi koguaeg kogemata juhtus :D Eile tehti v2ike maja ring mulle, t2na l2heme koos poodi ka. T2na n2gin koduabilist ka, eile kui ma tulin ta juba magas. Kahjuks ta inglise keelt ei r22gi aga ongi p6hjus Hispaania keele kiireks 6ppimiseks :) Homme ja ulehomme on mul YFU-ga keeletunnid ja n2dalavahetusel saan teiste siia tulnud 6pilastega kokku. Lisaksin siia paar aknast tehtud pilti ka kuid ma praegu ei jaga seda susteemi veel :( kindlasti kirjutan varsti j2lle :)
Subscribe to:
Posts (Atom)